Heinrich Laretei: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
[[Kategooria:Kaitseliitlased]] |
[[Kategooria:Kaitseliitlased]] |
||
[[Kategooria:Vabadusristi kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Eesti siseministrid]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1892]] |
[[Kategooria:Sündinud 1892]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1973]] |
[[Kategooria:Surnud 1973]] |
Redaktsioon: 22. detsember 2010, kell 17:07
Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
Eesti Vabadussõja lõpus 1920a. alguses teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjoni ülema ametikohal.
Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus (Moskvas) alates 1926. aastast, pärast Ado Birki.
Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti Vabariigi okupeeris, oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi saadik Rootsi Kuningriigis (Stockholmis). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast Eesti NSV-sse ning mõisteti ENSV-s tagaselja surma kui kodumaareetur.
Isiklikku
Isa Hans Laretei. Heinrich Laretei oli abielus Alma Lareteiga. Neil sündis kaks last: Maimu Laretei ja Käbi Laretei.
Heinrich Laretei vanemad küüditati 14. juunil 1941 ja nad surid asumisel Siberis.