Korea lõhenemine

Koread lõhestav demilitariseeritud tsoon Korea sõja järel

Korea lõhenemine Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse II maailmasõja lõpus kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga.

Sõjategevus Jaapani poolt okupeeritud Koreas

Pärast Teise maailmasõja lahingute lõppu Euroopas alustasid Nõukogude Liidu ja Liitlasväed lahingutegevust Jaapani vastu algselt Jaapani poolt okupeeritud maaladel. 9. augustil tungisid Nõukogude armee 1. Kaug-Ida rinde, juhataja Nõukogude Liidu marssali Kirill Meretskovi 25. armee väeosad (17., 39., ja 88. laskurkorpused, 386. ja 393. laskurdiviis ning 10. mehhaniseeritud korpus) kindralmajor Ivan Tšistjakovi juhtimisel üle Hiina-Korea piiri ning kahe päeva jooksul 11. augustiks oli Korea teritoorium kuni 38. paralleelini nõukogude vägede poolt vallutatud.

Põhjas

Augustis 1945 rajas Punaarmee Nõukogude rahva võimu et juhtida riiki Nõukogude-Korea sõpruseni. Ajutistes komiteedes pandi kommunistid võtmepositsioonidele. Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Piirkonna sovietiseerimist juhendas 25. armee sõjanõukogu liige poliittöötaja N. Lebedev, Nõukogude Tsiviiladministratsiooni juht kindralmajor Andrei Romanenko ning põhiline juht 1. Kaug-Ida armee Sõjanõukogu liige poliittöötaja kindralpolkovnik Terenti Štõkov (endine ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee II sekretär), kes asus P’yŏngyangis.

Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Konfliktid ja võimukriisid toimusid enamuses põhjas. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanike, konfiskeerides nende maid. tagajärg oli mitmete ebasoovitavate inimeste hävitamine. Nõukogude armee lahkus 1948. aastal.

Põhja-Koreas korraldati Kõrgema Rahvuskogu valimised ja 9. septembril 1948 kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

Lõunas

7. septembril 1945 kuulutas kindral MacArthur, et kindralleitnant John R. Hodge juhib Korea välispoliitilist teenistustust. Hodge saabus oma vägedega järgmisel päeval Incheoni. Korea Vabariigi Ajutine Valitsus saatis tema juurde kolmeliikmelise delegatsiooni, kuid Hodge keeldus nendega kokku saamast.

Korea jagati sõjaväelisteks piirkondadeks. Administratsioonis asendati jaapanlased korealastega. Jaapani kubernerid püsisid kuni aastani 1946.

USA okupandid Lõuna-Koreas kuulutasid ise välja valitsuse ja ei tunnustanud kommunistide ajutist valitsust. Antikommunistid koondusid Syngman Rhee juhtimise alla, kes siirdus eksiilist tagasi. 1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja 15. augustil 1948 loodi Korea Vabariik.

Syngman Rhee nõustus asuma ajutise valitsuse juhiks ja teatas sõbralikest suhetest Ameerikaga Ühendriikidega. 31. augustil 1946 kirjutas Hodge "Chosun Ilbos", et allakäiv majandus põhjustab Korea rahvale rohkem kannatusi kui Jaapani okupatsiooni all olles. Augustis 1948 sai Syngman Rheest esimene Lõuna-Korea president ja USA armee lahkus.

Kahe Korea rajamine

USA ja NSVL rivaalitsemine ei lasknud Rhee ja Il-Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.

ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSV Liit boikoteeris hääletust.

Aprillis 1948 toimus P’yŏngyangis põhja ja lõuna organisatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSV Liit boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt.

Sõjalis-poliitilised vastuolud Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel erinevates sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastal sõjani.

Vaata ka

• Korea sõda