Voldemar Ilja: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja õppima [[Petseri]] lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima. Kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. Aastal [[1943]] sai mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Voldemar Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrvale ja läks [[metsavennad|metsavennaks]] (asus nn rohelisse leegioni). Aastal [[1953]], pärast Stalini surma korraldati metsas haarang ja Voldemar Ilja arreteeriti. Ta käis läbi kõik Eesti vanglad ning saadeti Arhangelski oblastisse metsatööle. Aastal [[1954]] sai ta vabaks. |
Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja õppima [[Petseri]] lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima. Kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. Aastal [[1943]] sai mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Voldemar Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrvale ja läks [[metsavennad|metsavennaks]] (asus nn rohelisse leegioni). Aastal [[1953]], pärast Stalini surma korraldati metsas haarang ja Voldemar Ilja arreteeriti. Ta käis läbi kõik Eesti vanglad ning saadeti Arhangelski oblastisse metsatööle. Aastal [[1954]] sai ta vabaks. |
||
[[Vastseliina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Ago Viljari]] tutvustas Voldemar Iljat külasviibivale peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiivitile]] ja [[EELK Usuteaduse Instituut|kõrgema katsekomisjoni]] juhatajale [[Evald Saag]]ile. Voldemar Ilja oli ka rohelises leegionis õppinud(keeli). Voldemar Ilja asuski aastal [[1955]] õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|Tallinna Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni]]. Pastoriks ordineeriti Voldemar Ilja [[5. september|5. septembril]] [[1956]]. |
[[Vastseliina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Ago Viljari]] tutvustas Voldemar Iljat külasviibivale peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiivitile]] ja [[EELK Usuteaduse Instituut|kõrgema katsekomisjoni]] juhatajale [[Evald Saag]]ile. Voldemar Ilja oli ka rohelises leegionis õppinud(keeli). Voldemar Ilja asuski aastal [[1955]] õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|Tallinna Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni]]. Pastoriks ordineeriti Voldemar Ilja [[5. september|5. septembril]] [[1956]]. Õpingud lõpetas ta aastal [[1962]]. |
||
Aastatel [[1956]]–[[1966]] teenis ta [[Petseri Peetri kogudus]]t. [[1966]]–[[1978]] teenis ta [[Võnnu Jakobi kogudus]]t. [[Nõmme Rahu kogudus]]t teenis ta aastatel [[1978]]–[[1999]]. |
Aastatel [[1956]]–[[1966]] teenis ta [[Petseri Peetri kogudus]]t. [[1966]]–[[1978]] teenis ta [[Võnnu Jakobi kogudus]]t. [[Nõmme Rahu kogudus]]t teenis ta aastatel [[1978]]–[[1999]]. |
||
== Tegevus teoloogi ja ajaloolasena == |
== Tegevus teoloogi ja ajaloolasena == |
||
Voldemar Ilja on uurinud [[hernhuutlus]]e ajalugu [[Eestimaa]]l. Ta kaitses [[1967]]. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] magistritöö teemal Reformatsiooni ettevalmistavad liikumised XIV sajandi Böömimaal ja [[1995]]. aastal Helsingi Ülikoolis doktoritöö Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti), 1730-1743 ning avaldas kokku kuus raamatut vennastekoguduse ajaloost. |
|||
Ta on uurinud [[hernhuutlus]]e ajalugu [[Eestimaa]]l. |
|||
{{pooleli}} |
{{pooleli}} |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2010, kell 00:01
Voldemar Ilja (13. novembril 1922 Tsiistre, Misso vald – 16. detsember 2010) oli eesti vaimulik, teoloog ja (kiriku)ajaloolane.
Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja õppima Petseri lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima. Kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. Aastal 1943 sai mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Voldemar Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrvale ja läks metsavennaks (asus nn rohelisse leegioni). Aastal 1953, pärast Stalini surma korraldati metsas haarang ja Voldemar Ilja arreteeriti. Ta käis läbi kõik Eesti vanglad ning saadeti Arhangelski oblastisse metsatööle. Aastal 1954 sai ta vabaks.
Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Ago Viljari tutvustas Voldemar Iljat külasviibivale peapiiskop Jaan Kiivitile ja kõrgema katsekomisjoni juhatajale Evald Saagile. Voldemar Ilja oli ka rohelises leegionis õppinud(keeli). Voldemar Ilja asuski aastal 1955 õppima Tallinna Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni. Pastoriks ordineeriti Voldemar Ilja 5. septembril 1956. Õpingud lõpetas ta aastal 1962.
Aastatel 1956–1966 teenis ta Petseri Peetri kogudust. 1966–1978 teenis ta Võnnu Jakobi kogudust. Nõmme Rahu kogudust teenis ta aastatel 1978–1999.
Tegevus teoloogi ja ajaloolasena
Voldemar Ilja on uurinud hernhuutluse ajalugu Eestimaal. Ta kaitses 1967. aastal EELK Usuteaduse Instituudis magistritöö teemal Reformatsiooni ettevalmistavad liikumised XIV sajandi Böömimaal ja 1995. aastal Helsingi Ülikoolis doktoritöö Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti), 1730-1743 ning avaldas kokku kuus raamatut vennastekoguduse ajaloost.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Isiklikku
Voldemar Ilja vend Evald Ilja oli vaimulik Tudulinna, Palamuse, Äksi ja Vara Brigitta koguduses.
Tunnustused
- Valgetähe III klassi teenetemärk 2001
- Titulaarpraost 2006
- EELK Teeneteristi II järk 2007
- EELK elutöö preemia 2010
Teoseid
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743 (1995)
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti). II, 1744-1764 (2000)
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750. III (2002)
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1750-1765. IV (2005)
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1766-1817. V (2006)
- Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) : palvemajad. VI (2010)