Aatomifüüsika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: hr:Atomska fizika
P r2.7.1) (robot lisas: vi:Vật lý nguyên tử
7. rida: 7. rida:
[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Aatomifüüsika| ]]
[[Kategooria:Aatomifüüsika| ]]

[[frr:Atoomfüsiik]]


[[ar:فيزياء ذرية]]
[[ar:فيزياء ذرية]]
36. rida: 34. rida:
[[nl:Atoomfysica]]
[[nl:Atoomfysica]]
[[ja:原子物理学]]
[[ja:原子物理学]]
[[frr:Atoomfüsiik]]
[[nds:Atomphysik]]
[[nds:Atomphysik]]
[[pl:Fizyka atomowa]]
[[pl:Fizyka atomowa]]
47. rida: 46. rida:
[[tt:Атом физикасы]]
[[tt:Атом физикасы]]
[[th:ฟิสิกส์อะตอม]]
[[th:ฟิสิกส์อะตอม]]
[[vi:Vật lý nguyên tử]]
[[tr:Atom fiziği]]
[[tr:Atom fiziği]]
[[uk:Атомна фізика]]
[[uk:Атомна фізика]]

Redaktsioon: 14. detsember 2010, kell 22:22

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes.

Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust.

Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel.