Lumikate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: kk:Қар жамылғысы |
Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti [[kevad]]el ja [[sulailm]]as. Uue lumikatte [[albeedo]] on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%. |
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti [[kevad]]el ja [[sulailm]]as. Uue lumikatte [[albeedo]] on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%. |
||
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning [[taliviljaoras]]t kärbumist. Ta |
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning [[taliviljaoras]]t kärbumist. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. |
||
Lumikate jaotatakse: |
Lumikate jaotatakse: |
Redaktsioon: 8. detsember 2010, kell 16:15
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesadu ja lumetormide tagajärjel.
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%.
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumist. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
Lumikate jaotatakse:
- ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära mitu tundi või päeva jooksul tekkimise pärast;
- püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul.
Eestis kõige paksem lumikate (97 cm) mõõdeti 1924. aastal Virumaal Pagaril [1], ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]
Viited
- ↑ Sajandi lumerekordist on Tallinnas puudu kaks sentimeetrit uudised.err.ee, 02.01.2010
- ↑ Tallinnas sündis detsembri lumerekord uudised.err.ee, 31.12.2009