Sigimik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
==Sigimiku tüübid ==
==Sigimiku tüübid ==


'''Ülemise sigimikuga''' ehk '''hüpogüünsel õiel''' on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks [[luuviljalised|luuviljalistel]] ja [[kõrrelised|kõrrelistel]].
'''Ülemise sigimikuga''' ehk '''[[hüpogüünne õis|hüpogüünsel õiel]]''' on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks [[luuviljalised|luuviljalistel]] ja [[kõrrelised|kõrrelistel]].


'''Keskmise sigimikuga''' ehk '''perigüünsel õiel''' asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.
'''Keskmise sigimikuga''' ehk '''[[perigüünne õis|perigüünsel õiel]]''' asub sigimik umbes nõgusa [[õiepõhi|õiepõhja]] keskel.


'''Alumise sigimikuga''' ehk '''epigüünsel õiel''' on [[õiepõhi]] nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks [[õunviljalised|õunviljalistel]].
'''Alumise sigimikuga''' ehk '''[[epigüünne õis|epigüünsel õiel]]''' on [[õiepõhi]] nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks [[õunviljalised|õunviljalistel]].


[[Kategooria:Taimemorfoloogia]]
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]]

Redaktsioon: 3. detsember 2010, kell 17:23

Sigimiku tüübid

Sigimik on õies asuva emaka tähtsaim osa, kus asub üks või mitu seemnealget. Seemnealgmetes paiknevad taime emassugurakud. Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili.

Sigimiku tüübid

Ülemise sigimikuga ehk hüpogüünsel õiel on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks luuviljalistel ja kõrrelistel.

Keskmise sigimikuga ehk perigüünsel õiel asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.

Alumise sigimikuga ehk epigüünsel õiel on õiepõhi nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks õunviljalistel.