Õiekroon: erinevus redaktsioonide vahel
P ld kaldu |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:282 Hager Bot Unterricht 1885.GIF|pisi|[[Nartsiss]]i õiekroon]] |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} |
|||
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool. |
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool. |
||
Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni '''liitlehiseks''', vabade kroonlehtedega '''lahklehiseks''' õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse '''putkeks''', kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks. |
Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni '''liitlehiseks''', vabade kroonlehtedega '''lahklehiseks''' õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse '''putkeks''', kokkukasvamata osa '''tagasikäändunud osaks''' ja nende vahelist suuet '''neeluks'''. |
||
==Õiekroonide liigitus== |
==Õiekroonide liigitus== |
||
'''Aktinomorfne''' ehk polüsümeetriline õiekroon, millest saab läbi astatada kaks või enam sümeetriatasandit. |
|||
'''Sügomorfne''' ehk monosümeetriline õiekroon, millest saab läbi astatada ainult ühe sümmeetriatasandi. |
|||
⚫ | |||
==== Aktinomorfne ==== |
|||
ehk polüsümmeetriline õiekroon, mida saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks. |
|||
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi: |
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi: |
||
*ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline |
*ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline |
||
18. rida: | 15. rida: | ||
*liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga |
*liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga |
||
*kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud |
*kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
<gallery> |
<gallery> |
||
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon |
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon |
||
31. rida: | 22. rida: | ||
Pilt:Syringa vulgaris 2 beentree.jpg|[[Sirel]]i liudjad õiekroonid |
Pilt:Syringa vulgaris 2 beentree.jpg|[[Sirel]]i liudjad õiekroonid |
||
Pilt:Druivenbloem.jpg|[[Viinapuu]] kuppeljad õiekroonid |
Pilt:Druivenbloem.jpg|[[Viinapuu]] kuppeljad õiekroonid |
||
</gallery> |
|||
===='''Sügomorfne'''==== |
|||
ehk monosümmeetriline õiekroon, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
<gallery> |
|||
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon |
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon |
||
File:Passiflora cerulae.jpg|[[Sinine kannatuslill|Sinise kannatuslille]] keeljad õiekroonid |
|||
Pilt:Linaria vulgaris 10 ies.jpg|[[Harilik käokannus|Hariliku käokannuse]] kannusega õiekroon |
Pilt:Linaria vulgaris 10 ies.jpg|[[Harilik käokannus|Hariliku käokannuse]] kannusega õiekroon |
||
</gallery> |
</gallery> |
||
⚫ | |||
[[Kategooria:Botaanika]] |
[[Kategooria:Botaanika]] |
Redaktsioon: 2. detsember 2010, kell 12:57
Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.
Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised kroonlehed. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni liitlehiseks, vabade kroonlehtedega lahklehiseks õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse putkeks, kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks.
Õiekroonide liigitus
Aktinomorfne
ehk polüsümmeetriline õiekroon, mida saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks. Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:
- ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline
- lehterjas - putk avar lehtrikujuline, tagaskäändunud osa suhteliselt väike
- kellukjas - putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
- putkjas - putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
- liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
- kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud
-
Ratasjas metsvitsa õiekroon
-
Tubaka lehterjas õiekroon
-
Maikellukese kellukjas õiekroon
-
Päevalille putkjad õiekroonid
-
Sireli liudjad õiekroonid
-
Viinapuu kuppeljad õiekroonid
Sügomorfne
ehk monosümmeetriline õiekroon, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgnevalt:
- huuljas - tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
- keeljas - tagasikäändunud osa on keelekujuline
- kannusega - kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks
-
Iminõgese huuljas õiekroon
-
Sinise kannatuslille keeljad õiekroonid
-
Hariliku käokannuse kannusega õiekroon
Asümmeetriline on õiekroon, mida ei saa jagada sümmeetrilisteks poolteks.