Õiekroon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ld kaldu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:282 Hager Bot Unterricht 1885.GIF|pisi|[[Nartsiss]]i õiekroon]]
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}}
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool.
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool.


Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni '''liitlehiseks''', vabade kroonlehtedega '''lahklehiseks''' õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse '''putkeks''', kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks.
Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni '''liitlehiseks''', vabade kroonlehtedega '''lahklehiseks''' õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse '''putkeks''', kokkukasvamata osa '''tagasikäändunud osaks''' ja nende vahelist suuet '''neeluks'''.


==Õiekroonide liigitus==
==Õiekroonide liigitus==
'''Aktinomorfne''' ehk polüsümeetriline õiekroon, millest saab läbi astatada kaks või enam sümeetriatasandit.

'''Sügomorfne''' ehk monosümeetriline õiekroon, millest saab läbi astatada ainult ühe sümmeetriatasandi.

'''Asümmeetriline''' on õiekroon, kus puuduvad sümmeetriatasandid.


==== Aktinomorfne ====
ehk polüsümmeetriline õiekroon, mida saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks.
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:
*ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline
*ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline
18. rida: 15. rida:
*liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
*liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
*kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud
*kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud

Sügomorfsed liitlehised jaotuvad järgnevalt:
*huuljas - tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
*keeljas - tagasikäändunud osa on keelekujuline
*kannusega - kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks

<gallery>
<gallery>
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon
31. rida: 22. rida:
Pilt:Syringa vulgaris 2 beentree.jpg|[[Sirel]]i liudjad õiekroonid
Pilt:Syringa vulgaris 2 beentree.jpg|[[Sirel]]i liudjad õiekroonid
Pilt:Druivenbloem.jpg|[[Viinapuu]] kuppeljad õiekroonid
Pilt:Druivenbloem.jpg|[[Viinapuu]] kuppeljad õiekroonid
</gallery>

===='''Sügomorfne'''====
ehk monosümmeetriline õiekroon, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.
Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgnevalt:
*huuljas - tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
*keeljas - tagasikäändunud osa on keelekujuline
*kannusega - kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks
<gallery>
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon
File:Passiflora cerulae.jpg|[[Sinine kannatuslill|Sinise kannatuslille]] keeljad õiekroonid
Pilt:Linaria vulgaris 10 ies.jpg|[[Harilik käokannus|Hariliku käokannuse]] kannusega õiekroon
Pilt:Linaria vulgaris 10 ies.jpg|[[Harilik käokannus|Hariliku käokannuse]] kannusega õiekroon

</gallery>
</gallery>
'''Asümmeetriline''' on õiekroon, mida ei saa jagada sümmeetrilisteks poolteks.


[[Kategooria:Botaanika]]
[[Kategooria:Botaanika]]

Redaktsioon: 2. detsember 2010, kell 12:57

Nartsissi õiekroon

Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.

Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised kroonlehed. Kui kroonlehed on kokku kasvanud nimetatakse õiekrooni liitlehiseks, vabade kroonlehtedega lahklehiseks õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse putkeks, kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks.

Õiekroonide liigitus

Aktinomorfne

ehk polüsümmeetriline õiekroon, mida saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks. Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:

  • ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline
  • lehterjas - putk avar lehtrikujuline, tagaskäändunud osa suhteliselt väike
  • kellukjas - putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
  • putkjas - putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
  • liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
  • kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud

Sügomorfne

ehk monosümmeetriline õiekroon, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgnevalt:

  • huuljas - tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
  • keeljas - tagasikäändunud osa on keelekujuline
  • kannusega - kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks

Asümmeetriline on õiekroon, mida ei saa jagada sümmeetrilisteks poolteks.