Daik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: nn:Gang i geologi
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ka:დაიკი
30. rida: 30. rida:
[[it:Dicco]]
[[it:Dicco]]
[[he:דייק]]
[[he:דייק]]
[[ka:დაიკი]]
[[ht:Filon]]
[[ht:Filon]]
[[lt:Daika]]
[[lt:Daika]]

Redaktsioon: 1. detsember 2010, kell 18:16

Basaltsed daikid Alaskal
Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel

Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.

Daikide paksus on palju väiksem pikkusest ja laiusest, jäädes reeglina vahemikku vähem kui sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad paljanduvad maapinnal. See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse.

Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid sillidest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate tektooniliste liikumiste tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite kildalisust või kihilisust, olles neist seega nooremad (lõikumissuhete printsiip).

Daikid on või olid seotud suurema magmakehaga, mis neid toidab või toitis. Daikid moodustuvad siis, kui magma on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu maakoores tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui vedelat magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda lõhevulkaaniks. Sellised vulkaanid on levinud ookeani keskahelikes. Ka suur osa ookeanilisest maakoorest koosneb nn püstdaikide kompleksist.

Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid daikiparvedena. Daikiparved moodustavad sageli radiaalseid või kontsentrilisi kujundeid mingi plutoonilise intrusiooni, näiteks neki või vulkaanikoonuse ümber. Kontsentrilisi daike nimetatakse rõngasdaikideks.

Daikid on reeglina aluselise ehk basaltse/gabroidse koostisega. Sellest saab järeldada, et Maa ajaloos on vahevööst litosfääri tunginud väga palju basaltset magmat. Siiski võib koostis olla ka muusugune, ulatudes diabaasist graniidi ja rüoliidini.

Kuigi daikid koosnevad tardkivimeist, võivad ka settekivimid daikisarnaseid struktuure moodustuda. Need võivad tekkida näiteks igikeltsaga kaetud aladel, kus kivimite poorides olev vesi on täiesti külmunud. Kui niisugusse kivimisse tekib pragu, võib see täituda ülevalt langevate setetega, mis hiljem kivimiks moonduvad.

Eestile lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on Soomes (näiteks Häme daikiparv) ja Rootsis (näiteks Breven-Hälleforsi daikiparv).