Freiburg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P [r2.5.2] robot lisas: lmo:Friburgh (DE-BW)
97. rida: 97. rida:
[[lt:Breisgau Freiburgas]]
[[lt:Breisgau Freiburgas]]
[[jbo:fraiburg]]
[[jbo:fraiburg]]
[[lmo:Friburgh (DE-BW)]]
[[hu:Freiburg im Breisgau]]
[[hu:Freiburg im Breisgau]]
[[mk:Фрајбург]]
[[mk:Фрајбург]]

Redaktsioon: 1. detsember 2010, kell 15:41

 See artikkel räägib Saksamaa linnast; Šveitsi linna kohta vaata artiklit Fribourg.

Freiburg

saksa Freiburg

Pindala 153,1 km²
Elanikke 219 700 (2009)

Koordinaadid 48° 0′ N, 7° 51′ E
Freiburgi asendikaart

Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal.

Freiburg asub Dreisami jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.

Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) suured linnad on 46 km kaugusel kagus Prantsusmaal olev Mulhouse, 51 km kaugusel lõunas Šveitsis olev Basel, 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaal olev Strasbourg ja 85 km kaugusel edelas Šveitsis olev Zürich.

Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.

Kliima

Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnasid. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. Absoluutseks maksimumiks mõõdeti 13. augustil 2003 +40,2 °C, millega Freiburg ja Karlsruhe jagavad Saksamaa rekordit.

Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm ja see on kõrgem kui liidumaa keskmine 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on juuni (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem veebruar (keskmiselt 54 mm).

Aastas paistab päikest keskmiselt 1740 tundi ja see näitaja on samuti üks kõrgeimaid Saksamaal.

Ajalugu

Esimene dokument, milles Freiburgi ümbruskonda mainitakse, pärineb aastast 1008. Selles kirjeldas Heinrich II piiskopile Baseli Adalberole ümbruskonda.

1091 rajas Švaabimaa hertsog Berthold II von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse Leopoldsburgi varemetena. Kuigi Friedrich I von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai endale tiitli Zähringeni hertsog, mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse kloostreid. Bertholdi pojad Berthold III ja Konrad I von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale 1120 linna- ja turuõiguse. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.

Freiburg asus olulisel kohal: Põhjamere ja Vahemere vaheline kaubatee lõikus seal Reini ja Doonau vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6 tuhat elanikku.

Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)

Viimane Zähringeni hertsog Berthold V alustas Freiburgi Münsteri katedraali ehitamist endise külakiriku asemele. Ehitist alustati romaani stiilis, aga kui see lõpuks 1513 valmis, oli see põhiliselt gooti stiilis.

Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist 1218 said Freiburgi isandateks Urachi krahvid. Linnanõukogu ei usaldanud neid ja sõlmis krahvidega lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli Egino I von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel 13. sajandi lõpus tüli, kui krahv Egino II von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid katapulte ja hävitasid tema lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Strassburgi piiskopi Konrad von Lichtenbergi appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik lihunik Hauri pussitas piiskopi 29. juulil 1299 surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn krahvidele igal aastal 300 marka hõbedat maksma.

Krahvidele jäi sellestki väheks. 1366 tegid nad katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas nende võimu lõppu linnas. 1368 ostis linn endale vabaduse ja astus liitu Habsburgidega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulga vähenes oluliselt pärast 9. juulil 1386 toimunud Sempachi lahingut, milles Austria hertsog Leopold III Habsburg püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.

Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkaimaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates 1327 müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 tuhandeni.

1467 asutas Austria hertsog Albrecht VI Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab Freiburgi ülikooli nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. Reformatsiooni otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.

Freiburgi panoraam

Välislingid