Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Johann Wilhelm, Fürstenbergi krahv''' ehk '''Wilhelm von Fürstenberg''' (umbes [[1500]] – [[1568]]) oli eelviimane [[Liivi Ordu]] meister [[1557]]–[[1559]].
'''Johann Wilhelm, Fürstenbergi krahv''' ehk '''Wilhelm von Fürstenberg''' (umbes [[1500]] – [[1568]]) oli eelviimane [[Liivi ordu]] meister [[1557]]–[[1559]].


Fürstenberg tuli [[Liivimaa]]le [[1520. aastad|1520. aastatel]] ning oli pikka aega [[Viljandi]] komtuur. Ta sai ordumeister [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister.
Fürstenberg tuli [[Liivimaa]]le [[1520. aastad|1520. aastatel]] ning oli pikka aega [[Viljandi]] komtuur. Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister.


Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, kuna teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendsel sõlmiti küll 6 kuuks vaherahu, ent et Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, kuna kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, kus ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli vaja ordus juhtkonnavahetust ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai taas Viljandi komtuuri koha.
Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, kuna teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendsel sõlmiti küll 6 kuuks vaherahu, ent et Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, kuna kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, kus ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli vaja ordus juhtkonnavahetust ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai taas Viljandi komtuuri koha.

Redaktsioon: 18. märts 2006, kell 15:14

Johann Wilhelm, Fürstenbergi krahv ehk Wilhelm von Fürstenberg (umbes 15001568) oli eelviimane Liivi ordu meister 15571559.

Fürstenberg tuli Liivimaale 1520. aastatel ning oli pikka aega Viljandi komtuur. Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister.

Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, kuna teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendsel sõlmiti küll 6 kuuks vaherahu, ent et Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, kuna kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, kus ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli vaja ordus juhtkonnavahetust ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai taas Viljandi komtuuri koha.

Kuid komtuuri kohal Fürstenbergil kaua olla ei õnnestunud, kuna 1560. aastal piirasid Viljandi sisse venelased ning ehkki Fürstenbergi juhtimisel suutis kindlus neile edukalt vastu panna, langes see palgata jäänud palgasõdurite reetmise tõttu venelaste kätte. Fürstenberg ise viidi Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud teha Liivimaa asevalitsejat, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal.