Prespa järv

Prespa järv

Prespa (makedoonia keeles Преспанско Езеро, albaania keeles Liqeni i Prespës, uuskreeka keeles Λίμνη Μεγάλη Πρέσπα) on järv Balkani poolsaarel Albaania, Kreeka ja Makedoonia piiril. Tema lähedal asub Väike Prespa järv, mis on jagatud Kreeka ja Albaania vahel.

Järve pindala on 273 km². Sellest 190 km² kuulub Makedooniale. Järve suurim sügavus on 54 meetrit. Ta asub 853 meetrit üle merepinna.

Järves on mitu saart, neist suurim on Golem Grad ('suur linn') ja suuruselt teine Mal Grad ('väike linn'). Mal Gradil asus 14. sajandist pärit Püha Peetruse klooster. Tänapäeval on mõlemad saared asustamata.

Prespa järvest ei voola välja ühtki silmaga nähtavat jõge. Väljavool toimub karsti moodustunud maa-aluse jõe kaudu 10 km kaugusel ja 150 m madalamal asuvasse Ohridi järve. Pisut enne Ohridi järve suubumist väljub see jõgi maapinnale suure allikana.

Pärast Teist Maailmasõda oli Kreekale kuuluv Prespa järve lõunakallas väheasustatud. Nimelt oli see Kreeka kodusõjas kommunistide üks keskusi. Pärast nende lüüasaamist suur osa elanikke emigreerus ja allesjäänutest osa represseeriti. Hiljem oli see ala piiritsoon, kuhu sisenemine vajas eriluba, ja Kreeka üks kõige vaesemaid piirkondi.

1970. astatel hakkas Kreeka valitsus Prespa piirkonda kujundama turismipiirkonnaks, mis aga ei õnnestunud raske juurdepääsu ja suletud piiri tõttu nii Albaania kui Jugoslaaviaga. Kuna piirkond jäi ikkagi väheasustatuks, kujundas valitsus sinna rahvuspargi, mis avati 2000.