16. veebruar

16. veebruar on Gregoriuse kalendri 47. päev. Juliuse kalendri järgi 3. veebruar (1901–2100).

---

Sündmused

Eestis

• 1270 – leedulaste väge, mis oli Saaremaa rüüsteretkelt Läänemaa poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeistri Lutterbergi ja tema poolt juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru vasallidega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes.
• 1918 – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja Leedu.
• 1919 – Vabadussõda: algas Punaarmee suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri.
• 1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21. veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
• 1924 – Varssavis algas 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite nõupidamine, kus arutati üldisest rahvusvahelisest olukorrast, omavahelistest suhetest ning Rahvasteliiduga seonduvat.
• 1934 – Karl Innus valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus.
• 1947 – toimusid esimesed ENSV Ülemnõukogu nn valimised pärast sõda.
• 1989 – asutati Eesti Kirikute Nõukogu.
• 1994 – välisminister Jüri Luik kohtus Riias Suurbritannia välisministri Douglas Hurdiga.
• 1995 – Tallinna jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral Viktor Ovtšinnikov.
• 1995 – meditsiiniõed piketeerisid Sotsiaalministeeriumi ees madalate palkade pärast.
• 1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Cannnmores toimunud juunioride MM-il 15km vabatehnikas kaksikvõidu.
• 1998 – Tallinna vanalinnas langes peksmise ohvriks näitleja Rednar Annus.
• 1999 – Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti viisavabaduse kokkulepe.
• 2005 – avalikustati, et Tallinna Ülikool alustab sisulist tegevust 15. mail. Uude ülikooli asusid tudengid sama aasta septembri algusest. Riigikogu võttis vastu ülikooliseaduse muudatuse, millega legimiteeriti Tallinna Ülikool avalik-õigusliku ülikoolina.
• 2005 – Reformierakond esitas uueks välisministri kandidaadiks Rein Langi.
• 2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 kilomeetri klassikasõidus.

Maailmas

• 1568 – esimene uusaja genotsiidiakt: paavst kuulutas surmaotsuse kogu Madalmaade elanikkonnale, kolmele miljonile protestandile.
• 1666 – Holland ja Brandenburg sõlmisid liidulepingu.
• 1785 – Antoine Laurent Lavoisier eraldas veest hapniku ja vesiniku.
• 1804 – Tripoli sadamas piraatide poolt vallutatud Ameerika Ühendriikide fregatt Philadelphia süüdati ameerika mereväelaste poolt.
• 1808 – Prantsuse sõjavägi tungis Hispaaniale kallale.
• 1871 – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.
• 1873 – Hispaania kuulutati vabariigiks.
• 1918 – Leedu kuulutas välja vabariigi.
• 1918 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaevad ründasid torpeedodega Doveri sadamat Inglismaal.
• 1932 – Iirimaa üldvalimised võitis Fianna Faili Partei, mille eesotsas oli Éamon de Valera.
• 1933 – Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaavia, kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid Väikese Entente'i.
• 1936 – Rahvarinne võitis Hispaania üldvalimised: peamainistriks sai Manuel Azana, kes kehtestas taas 1931. aasta põhiseaduse.
• 1937 – Wallace Carothersi juhitud orgaanilise keemia uurimisrühm sünteesis esmakordselt nailonit.
• 1942 – Teine maailmasõda. Saksa allveelaevad ründasid Hollandi Indoneesias asuvaid naftatöötlustehaseid.
• 1944 – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid Jaapani Chuuki mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit.
• 1945 – Teine maailmasõda: Venetsueela kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
• 1945 – Teine maailmasõda: USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tōkyōle.
• 1953 – Lõuna-Aafrika Vabariigis loodi Rahva Julgeolekuseadusega erakorralised võimuorganid.
• 1959 – Fidel Castro sai Kuuba peaministriks.
• 1960 – USA tuumaallveelaev Triton alustas oma ümbermaailmareisi vee all.
• 1962 – Georgetownis puhkes valitsusvastane mäss.
• 1970 – Moskva teatas, et lubab Araabia riikidele, kes on konfliktis Iisraeliga, mitmekülgset abi.
• 1978 – Jaapan ja Hiina kirjutasid Pekingis alla kaubanduskokkuleppele.
• 1983 – Lõuna-Austraalias Victorias toimus mitu metsatulekahjut, kus hukkus üle 70 inimese.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 16. veebruaril

• 1848 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
• 1893 – Mihhail Tuhhatševski, NSV Liidu marssal
• 1901 – Enn Kippel, eesti kirjanik
• 1902 – Gunnar Hultgren, rootsi vaimulik
• 1906 – Vera Menčik, tšehhi maletaja
• 1920 – Artur Vader, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978
• 1922 – Lilli Promet, eesti kirjanik
• 1935 – Sonny Bono (Salvatore Phillip Bono), ameerika laulja, produtsent ja poliitik
• 1939 – Czesłav Niemen, poola muusik
• 1941 – Kim Jong-il, Põhja-Korea riigijuht
• 1949 – Toivo Kurmet, eesti muusik
• 1951 – Ike Volkov, eesti arhitekt ja muusik
• 1956 – Siiri Lauk, eesti filoloog ja raamatukogundusterminoloog
• 1958 – Ice-T (Tracy Morrow), ameerika räppar ja näitleja
• 1959 – John McEnroe, USA tennisist
• 1960 – Pete Willis, inglise kitarrist (Def Leppard)
• 1961 – Andy Taylor, inglise kitarrist (Duran Duran)
• 1963 – Dave Lombardo, kuuba trummar (Slayer)
• 1970 – Marika Korolev, eesti näitleja
• 1972 – Taylor Hawkins, ameerika trummar (Foo Fighters)
• 1973 – Cathy Freeman, austraalia kergejõustiklane
• 1974 – Fánis Katergiannákis, kreeka jalgpallur
• 1979 – Valentino Rossi, itaalia mootorrattur
• 1997 – Voraporn kulpatarasak,

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 16. veebruaril

• 1631 – Thomas von Ramm, Riia linnapea
• 1917 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
• 1937 – Erkki Melartin, soome helilooja ja dirigent
• 1992 – Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv

Pühad

• Leedu iseseisvuspäev (1918)

Ilmarekordid

• ...

---

Vaata ka: 15. veebruar ~ 17. veebruar ~ Aasta päevad