Zygmunt III Waza: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
MerlLinkBot (arutelu | kaastöö)
P Bot: replacing outdated link mdz1.bib-bvb.de with digitale-sammlungen.de
32. rida: 32. rida:
{{Commons|Sigismund III Vasa}}
{{Commons|Sigismund III Vasa}}


*[http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/baltlex/Blatt_bsb00000559,00499.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000559,00499.html Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]


{{algus}}
{{algus}}

Redaktsioon: 27. november 2010, kell 03:43

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa,20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning ta valiti Jagelloonide järglasena 1587 Poola kuningaks, 1592 sai aga isa surma järel ka Rootsi kuningaks. 1599 kaotas ta aga viimase trooni, sest ta oli veendunud katoliiklane ning rootslased olid poolakate ülemvõimu vastu.

Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile taastõusmise plaanile ka kohustuse alistada Venemaa. Ta pidi oma valitsusaja jooksul sõdima pidevalt nii Rootsi kui ka Venemaaga.

Esimese vastu kulges sõda vahelduva eduga, kuid alates 1621 kaldus ülekaal Rootsi kasuks, nii et 1629 pidi Poola Altmargi vaherahuga Liivimaa ehk praegused Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Rootsile andma.

Venemaaga oli asi komplitseeritum. Otseselt sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu teket. Et ta oli fanaatiline katoliiklane, siis lootis ta Venemaa ka katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid Vale-Dmitrisid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani 1610 Moskvasse troonile oma poja Władysławi. Rootsile see muidugi ei meeldinud ja nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid 1613 Moskva tagasi, pannes suurvürstitroonile Mihhail Romanovi. Sõda Poolaga lõppes 1618, rahuga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.

Zygmunt III püüdis ka kuningavõimu tugevdada, tahtes muuta seda päritavaks, kuid see kava tal ebaõnnestus. Siiski oli ta kokkuvõttes üpris edukas kuningas ning tegelikult ka viimane Poola monarh, kelle ajal oli riik Ida-Euroopa tugevaim.

Sugupuu

Zygmunt III Waza
(1566–1632)
Rootsi kuningas Johan III
(1537–1592)
Rootsi kuningas Gustav I
(1496–1560)
Erik Johansson (Vasa)
(u. 1470–1520)
Cecilia Månsdotter (Eka)
(u. 1476–1523)
Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud)
(1516–1551)
Erik Abrahamsson (Leijonhufvud)
(suri 1520)
Ebba Eriksdotter (Vasa)
(suri 1549)
Poola ja Leedu printsess Katarina Jagellonica
(1526–1583)
Poola kuningas ja Leedu suurvürst Zygmunt I
(1467–1548)
Poola kuningas ja Leedu suurvürst Kazimierz IV
(1427–1492)
Austria printsess Elisabeth
(1436–1505)
Milano printsess Bona Sforza
(1494–1558)
Milano hertsog Gian Galeazzo Sforza
(1469–1494)
Napoli printsess Isabella
(1470–1524)

Välislingid

Eelnev
Stefan Batory
Poola kuningas
15871632
Järgnev
Władysław IV
Eelnev
Johan III
Rootsi kuningas
15921599
Järgnev
Karl IX