Erinevus lehekülje "Lõhenevus" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 192 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ht:Klivaj)
'''Lõhenevus''' on [[kristallstruktuur]]i omavate [[Aine (füüsika)|ainete]] omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi [[tasapind]]u.
 
See, kuidas [[mineraal]] lõheneb, sõltub peamiselt tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks [[vilk]]ude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Lehe sees on tugevamad [[keemilised sidemed]] kui lehtede vahel. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. [[Kaltsiit|Kaltsiidis]] (CaCO<sub>3</sub>) on aga [[kaltsium]]i, [[süsinik]]u ning [[hapnik]]u [[aatom]]eist moodustatud [[ühikrakk]] (väikseim vastavat kristalli esindav osa) [[Romboeeder|romboeedri]] kujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). [[Kvarts]]i (SiO<sub>2</sub>) kristallstruktuurkristallstruktuuris onesinevad aga ühesugunevaid tugevad [[kovalentne side|kovalentsed sidemed]], ükskõikmistõttu mispole tal eelistatud lõhenevussuunda. Seetõttu ei teki kvartsi kristalli mehaanilisel purustamisel suunasttasapinnalisi vaadatalõhenevusjälgi, sestvaid igann [[ränikarplik murre]] aatomitehk ümbritsebsile, neliläikiv hapnikuja aatomit. Seetõttu kvartsil lõhenevuskõverjooneline puudubmurdepind.
 
Lõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli [[tahk]]udega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadele.
15 888

muudatust

Navigeerimismenüü