Lõhenevus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. november 2010, kell 18:29

Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

See, kuidas mineraal lõheneb, sõltub tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks vilkude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Lehe sees on tugevamad keemilised sidemed kui lehtede vahel. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. Kaltsiidis (CaCO₃) on aga kaltsiumi, süsiniku ning hapniku aatomeist moodustatud ühikrakk (väikseim vastavat kristalli esindav osa) romboeedri kujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). Kvartsi (SiO₂) kristallstruktuuris esinevad aga vaid tugevad kovalentsed sidemed, mistõttu pole tal eelistatud lõhenevussuunda. Seetõttu ei teki kvartsi kristalli mehaanilisel purustamisel tasapinnalisi lõhenevusjälgi, vaid nn karplik murre ehk sile, läikiv ja kõverjooneline murdepind.

Lõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli tahkudega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadele.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Lõhenevus''' on [[kristallstruktuur]]i omavate [[Aine (füüsika)|ainete]] omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi [[tasapind]]u.
-See, kuidas [[mineraal]] lõheneb, sõltub peamiselt tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks [[vilk]]ude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. [[Kaltsiit|Kaltsiidis]] (CaCO<sub>3</sub>) on aga [[kaltsium]]i, [[süsinik]]u ning [[hapnik]]u [[aatom]]eist moodustatud [[ühikrakk]] (väikseim vastavat kristalli esindav osa) [[Romboeeder|romboeedri]] kujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). [[Kvarts]]i (SiO<sub>2</sub>) kristallstruktuur on aga ühesugune, ükskõik mis suunast vaadata, sest iga [[räni]] aatomit ümbritseb neli hapniku aatomit. Seetõttu kvartsil lõhenevus puudub.
+See, kuidas [[mineraal]] lõheneb, sõltub tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks [[vilk]]ude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Lehe sees on tugevamad [[keemilised sidemed]] kui lehtede vahel. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. [[Kaltsiit|Kaltsiidis]] (CaCO<sub>3</sub>) on aga [[kaltsium]]i, [[süsinik]]u ning [[hapnik]]u [[aatom]]eist moodustatud [[ühikrakk]] (väikseim vastavat kristalli esindav osa) [[Romboeeder|romboeedri]] kujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). [[Kvarts]]i (SiO<sub>2</sub>) kristallstruktuuris esinevad aga vaid tugevad [[kovalentne side|kovalentsed sidemed]], mistõttu pole tal eelistatud lõhenevussuunda. Seetõttu ei teki kvartsi kristalli mehaanilisel purustamisel tasapinnalisi lõhenevusjälgi, vaid nn [[karplik murre]] ehk sile, läikiv ja kõverjooneline murdepind.
 Lõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli [[tahk]]udega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadele.