Madeira jõgi

Madeira jõe kaart

Madeira jõgi ja Boliivia põhjapoolseim punkt (tähistatud lipuga) Abuná Madeirasse suubumise kohas

Madeira jõgi on jõgi Lõuna-Ameerikas, Amazonase lisajõgi. Jõe valglast on põhiosa Brasiilia ja Boliivia, väike osa Peruu territooriumil.

Jõe pikkus on 3239 km. Tema valgla on 850 tuhat km² ja vooluhulk suudmes 32 000 m³/s. Nende näitajate poolest on ta üks maailma suurimaid jõgesid, mis suubub teise jõkke. Kui arvestada kõiki jõgesid, on ta pikkuselt 19. ja vooluhulgalt suudmes 10. jõgi maailmas.

Madeira valgla see koht, kust suudmeni kõige pikem tee on, paikneb Boliivias Cochabamba linnast lõunas. Sealt algab Rio Grande, mis voolab alguses kagusse, ületab Santa Cruzi departemangu piiri, teeb seejärel poolkaare ja suundub põhja ning lõpuks loodesse. Sellest kohast alates, kus ta vasakult ühineb Yapacani jõega, kannab ta nime Mamoré. Mamoré ületab kohe El Beni departemangu piiri ja voolab üsna täpselt põhja. Paremalt suubub temasse Brasiilia ja Boliivia piirijõgi Guaporé, mida kutsutakse ka nimega Itenes. Mamoré voolab Brasiilia ja Boliivia piirijõena edasi põhja, kuni temasse suubub vasakult Madre de Dios. Sellest kohast alates nimetatakse jõge Madeiraks. Madeira voolab põhja kuni Boliivia põhjatipuni, pöördub kirdesse ja voolab läbi Amazonase madaliku, algul Rondônia ja pärast Amazonase osariigis, kuni suubub paremalt Amazonasesse.

Peajõe algus Boliiviast on kahtluse alla seatud. Brasiiliast algav Guaporé on Mamoréga ühinemisel veerohkem kui Mamoré ja on väidetud, et just Guaporé algus Brasiilias Mato Grosso osariigis Parecise mägedes on Madeira tõeline lähe.

Suudmes moodustab Madeira kaks haru. Nende vaheme lääb Tupinambarana saar, mis on üks maailma suurimaid jõesaari (kõige suurem jõesaar on Araguaia jõel olev Bananali saar). Madeira see suudmeharu, kus voolab enamik vett, suubub otsa Amazonasesse, aga teine suudmeharu voolab pikalt Amazonase kõrval ja seda nimetatakse Uraríaks.

Madeira Porto Velho juures

Madeira äärsed suurimad asulad on Beni departemangu keskus Trinidad, kaksiklinn Guarajá-Mirim – Guayaramerin, mis asub jõe kummalgi kaldal vastavalt Brasiilias ja Boliivias, Madre de Diose suudme vastas Brasiilias olev Canela, Rondônia osariigi keskus Porto Velho ning Amazonase osariigis asuvad Humaifá, Manicoré, Novo Aripuanã, Borba, Nova Olinda do Norte ja Autazes. Uraría ääres asuvad Maués, Barreirinha ja Parintins.

Madeira on vihmaperioodil ookeanilaevadega laevatatav rohkem kui 1000 km, peaaegu Porto Velho juures oleva San Antonio kärestikuni. Kuivaperioodil, mis kestab juunist novembrini, võib veetase jões langeda koguni 15 meetrit ja San Antonio kärestikuni sõitmine pole võimalik laevadel, mille süvis on üle 2 meetri.

Yapakani suurmest allapoole voolab jõgi üldiselt troopilises vihmametsas, kus peale jõelaevade ei ole õieti teisi liikumisvõimalusi. Guajará-Mirimi ja Humaifá vahel kulgeb jõe ääres maantee, mis Porto Velhos jõe ületab. Porto Velho ja Guajará-Mirimi vahel, kus jõgi ei ole kärestike tõttu laevatatav, kulgeb jõe kõrval raudtee, mis ei ole muu raudteevõrguga ühenduses.