Aestid

Germaniae veteris typus (Vana Saksamaa.), Aestui, Venedi, Gythones ja Ingaevones kaardi üleval paremas nurgas. Willem and Joan Blaeu), 1645.

Skandinaavlased on eestlasi kutsunud estideks, sõna muistseks kujuks on pakutud aist. See käibis ammu enne Tacitust ja mõnede arvates võis tähendada ida pool asujaid, idalasi.

Kuid juba Diodorusel (20 e.m.a.) esineb hõimunimi kujul Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Seoseid ida nimetustega (ladina Aurora, kreeka Eos ja germaani Eostre) märgata ei ole.

Baltikumi rahvad on kujunenud protosoomlaste (haplogrupp N1c1a) ja protoindoerooplaste (haplogrupp R1a) enam-vähem võrdse seguna, kelle kohta neist käib hõimunimi aestii, pole veel selge.

Kirjandus

• Saks, Edgar Valter (1960). Aestii, An Analysis of an Ancient European Civilization. Studies in the Ur-European History". Part 1. Montréal–Heidelberg: Võitleja. Raamatukoi
• Bergman, J. Die Aestii in der antiken Literatur. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 05.10.1921. (Tutv: Dorpater Nachrichten 06.10.1921, nr 223, lk 3; Postimees 06.10.1921, nr 231, lk 3.)
• Deutschler, Yorck (Märts 1998/Juuni 2000). Die Aestii – Bezeichnung für die heutigen Esten Estlands oder die untergegangenen Pruzzen Ostpreußens „Die Singende Revolution“ – Chronik der Estnischen Freiheitsbewegung (1987–1991),. Ingelheim: Neuthor. Lk lk. 196-198. ISBN 3-88758-077-X. {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
• Anne Lill, "Tacitus, aestii ja eestlased" – Sirp 13. november 1998, nr 43, lk. 3.Sirp arhiiv
• Mart Meri, "Tacitus on eestlaste ristiisa" – Eesti Ekspress 13. november 1998, Eesti Ekspressi arhiiv
• Anne Lill, "Aestii on üldnimetus" – Postimees 22. november 1998, Postimees arhiiv
• Raivo Palmaru, "Tacitus ja loodud poliitiline muinsus" – Postimees 22. november 1998, Postimees arhiiv

Välislingid

• Enn Kaljo - Üks väga väga vana rahvas ...