Arutelu:Feodalism: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ivo Vahur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:


Ma küll usun, et Euroopas ja Briti kroonile kuuluvat saart vast väha mahajäänud maaks ei saa nimetada (või saab?), aga jah [[Sarki saar]]el kaotai feodaalkord aastal 2008 -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 9. jaanuar 2010, kell 01:51 (UTC)
Ma küll usun, et Euroopas ja Briti kroonile kuuluvat saart vast väha mahajäänud maaks ei saa nimetada (või saab?), aga jah [[Sarki saar]]el kaotai feodaalkord aastal 2008 -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 9. jaanuar 2010, kell 01:51 (UTC)

VIKIPEEDIASSE MITTEKUULUV TEKS
Kirjutan siia, sest tegemist pole eriti range tekstiga (tegelikult väga range, manalast ja pisarateni) ja siin võib see mõnda aega olla. See sõja ja sõjakuse rida. Vanuselises reas ja ka elus. Et teha nähtavamaks ja kuuldavamaks... Pärida emakeelelt. Kuulata mis kostub.

Lapsed mängivad sõda. Ja on sõdalased. Sõjakuse lustist. Barbaritel oli veel sõdimiseks lusti... Rooma juba raukadest tülpinud sõjardite vastu. Eluaeg sadulas oldud... Dilectonius. Ratsaväelase lohiseval sammul valge vereva ääristusega kitoon õlgadel. Aastad läksid ja sõjakast noorukist sai mees, turva ja kindlust pakkuv naisele kellega ta end asemel sidus. Asetuses... Sõjamees kindlustamas aset. Aatemees. Aga pere kasvab ja raha on vaja, suud on toita, värvukesed laulavad suud ammuli, emakeel tahab rääkimist, muidu ei kasva. Saabki sõjamehest pere-mehest palgasõdur. Peaasi et palk jookseks. Küll omasuguste peremeestega saab kokku rääkida ja sõdimist näidelda. Kõik on õige! Aeg aga läheb ja sõdimine läheb aina karmimaks, aastad ka kukil. Juba tuleb ilma palgatagi sõdida, et vähemalt püstigi seista. Idee! Lapselastele anda. Ideoloogias, diskursuses. Muinasjutt, müüt, absoluut ja mõõt. Miks ja milleks! Meie! Ja lõpuks kui kõik kulupäiseks on kulunud ja ainult vanad refleksi veel igahommikul sadulasse ajavad. Sõjatöö teha. Oma lõutäis ära haugata ja haukuda. Sõjardi tarkus: vastu lõugu neile! Ratsaväelase lohiseval sammul... Jeshuad kohtama. Viimsel päeval. Oh isa, mu isa, mu isamaa. Maa pole siit ilmast...
--[[Kasutaja:Ivo Vahur|Ivo Vahur]] 5. november 2010, kell 13:03 (EET)

Redaktsioon: 5. november 2010, kell 13:03

Mingi demarksifitseerimismalli peaks tegema. Või eraldi loendi seda vajavate artiklite jaoks, sest olgem ausad, korralik demarksifitseerimine käib mõnelegi suisa yle jõu, kole kerge on pesuveega koos last ja vanni ära visata. Kust pagana kohast neid ortodoksseid idamarksiste yldse nii palju välja võetakse? "213.35.183.68" näiteks. --Oop 14:45, 11 Feb 2005 (UTC)

Demarksifitseerimise puhul tuleks siiski jätta alajaotus marksistliku ja "marksistlik-leninliku" arusaama jaoks. Andres 15:41, 11 Feb 2005 (UTC)
Loomulikult. Ja see teeb tegeliku töö aina keerulisemaks; seda peab tegema keegi, kes asja hästi tunneb ja suudab artiklisse sobilikud kanoonilised formuleeringud lehekylgedepikkusest ballastist õrnalt välja puhastada. --Oop 18:48, 11 Feb 2005 (UTC)

Lehelt "Feodaalsuhete kujunemine:

feodaalsuhete kujunemise põhjused:

1.uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke 2.Vajadus luua stabiilne võidusüsteem.

Andres 12. jaanuar 2008, kell 16:48 (UTC)

Ma küll usun, et Euroopas ja Briti kroonile kuuluvat saart vast väha mahajäänud maaks ei saa nimetada (või saab?), aga jah Sarki saarel kaotai feodaalkord aastal 2008 -- Ahsoous 9. jaanuar 2010, kell 01:51 (UTC)

VIKIPEEDIASSE MITTEKUULUV TEKS Kirjutan siia, sest tegemist pole eriti range tekstiga (tegelikult väga range, manalast ja pisarateni) ja siin võib see mõnda aega olla. See sõja ja sõjakuse rida. Vanuselises reas ja ka elus. Et teha nähtavamaks ja kuuldavamaks... Pärida emakeelelt. Kuulata mis kostub.

Lapsed mängivad sõda. Ja on sõdalased. Sõjakuse lustist. Barbaritel oli veel sõdimiseks lusti... Rooma juba raukadest tülpinud sõjardite vastu. Eluaeg sadulas oldud... Dilectonius. Ratsaväelase lohiseval sammul valge vereva ääristusega kitoon õlgadel. Aastad läksid ja sõjakast noorukist sai mees, turva ja kindlust pakkuv naisele kellega ta end asemel sidus. Asetuses... Sõjamees kindlustamas aset. Aatemees. Aga pere kasvab ja raha on vaja, suud on toita, värvukesed laulavad suud ammuli, emakeel tahab rääkimist, muidu ei kasva. Saabki sõjamehest pere-mehest palgasõdur. Peaasi et palk jookseks. Küll omasuguste peremeestega saab kokku rääkida ja sõdimist näidelda. Kõik on õige! Aeg aga läheb ja sõdimine läheb aina karmimaks, aastad ka kukil. Juba tuleb ilma palgatagi sõdida, et vähemalt püstigi seista. Idee! Lapselastele anda. Ideoloogias, diskursuses. Muinasjutt, müüt, absoluut ja mõõt. Miks ja milleks! Meie! Ja lõpuks kui kõik kulupäiseks on kulunud ja ainult vanad refleksi veel igahommikul sadulasse ajavad. Sõjatöö teha. Oma lõutäis ära haugata ja haukuda. Sõjardi tarkus: vastu lõugu neile! Ratsaväelase lohiseval sammul... Jeshuad kohtama. Viimsel päeval. Oh isa, mu isa, mu isamaa. Maa pole siit ilmast... --Ivo Vahur 5. november 2010, kell 13:03 (EET)[vasta]