August Annist: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida: 37. rida:
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=524 Kolm Eino Leino hõimuballaadi.], [[Looming]] nr. 10 [[1926]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=524 Kolm Eino Leino hõimuballaadi.], [[Looming]] nr. 10 [[1926]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=154 Uuemast prantsuse ja saksa kirjandusteadusest.], [[Looming]] nr. 9,11 [[1927]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=154 Uuemast prantsuse ja saksa kirjandusteadusest.], [[Looming]] nr. 9,11 [[1927]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=620 Kas meie elutunne degenereerub?], Koguteosest [[Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=169 Elu ja luule põhijõud.], [[Looming]] nr. 10 [[1928]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=169 Elu ja luule põhijõud.], [[Looming]] nr. 10 [[1928]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=602 Sugupõlvede võistlus soome kirjanduses], [[Looming]] nr. 2 [[1930]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=602 Sugupõlvede võistlus soome kirjanduses], [[Looming]] nr. 2 [[1930]]

Redaktsioon: 31. oktoober 2010, kell 18:31

August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.

Biograafia

Õpinguid alustas ta Leie-Litsalu algkoolis, kus käis 2 aastat, hiljem õppis 4 aastat Kolga-Jaani kihelkonnakoolis.

Aastatel 19191923 õppis Tartu Ülikoolis ning 19241927 stipendiaadina Helsingi, Bonni ja Pariisi ülikoolis.

19291945 oli ta Tartu ülikooli õppejõud.

Aastatel 19311940 toimetas raamatuseeriat "Elav Teadus".

Aastail 19451951 oli Valga ja Harku vangilaagris.

19581971 töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis rahvaluuleosakonnas teadurina.

August Annist on eesti keelde tõlkinud eeposed: "Kalevala", "Ilias" ja "Odüsseia".

Isiklikku

August Annist oli abielus ajaloolase ja koolijuhi Linda Annistiga. Neil sündis kolm tütart: ajaloolane ja arhivaar Anne-Sirje Annist, kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil ja traumatoloog Helga-Maia-Ingrid Annist. August Annistil on kolm lapselast ja kuus lapselapselast: antropoloog Aet Annist (pojad Kiran Rudolf ja Rohan Sander Annist-Kolanu), rõivaäris tegutsev Madli Hildebrand (snd. Peil, pojad Edvin Kenneth, Kevin Michael ning tütred Caroline ja Kristin Sandriin) ning politseiuurija Kristiina Avaste.

Teosed

  • (koos Albert Kivikaga) "Nimed marmortahvlil" (Kivikase samanimelise romaani dramatiseering). K./Ü. Tarvik, Tallinn 1939
  • "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (kaasautorid Jaan Roos ja Johannes Käis). Sari Elav teadus nr. 101/102, EKS, Tartu 1940
  • (varjunimega Jaan Siiras): "Viro neuvosto-kurimuksessa. Piirteitä Viron tapahtumista ja kehityksestä bolševikkivallan aikana vv. 1939-41". Autori käsikirjast soome keelde tõlkinud Eemil Arvi Saarimaa. Porvoo; Helsinki: Söderström, 1942; eesti keeles on katkend teosest (pealkirjaga “Eesti sovettide möllus”) ilmunud ajakirjas Kullervo 1991, nr. 2
  • ""Kalevala" kui kunstiteos”. Tartu Eesti Kirjastus 1944 (trükiladu hävitati, säilinud on vaid mõned eksemplarid); ilmus ka soome keeles Porvoos 1944; uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969
  • "Lauluema Mari: kangelaslugu vanast orjaajast". Rahvapärimustest põiminud August Annist, illustreerinud Vive Tolli, Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad". Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood: perekonnaballaade vanast orjaajast”. Rahvapärimustest põiminud August Annist, kunstiliselt kujundanud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1970
  • "Elu ja luule" (valik artikleid ja mälestusi). Koostanud ja eessõna: Heino Puhvel. Saatesõna "August Annisti kirjanduslik esseistika": Harald Peep. Eesti Raamat, Tallinn 1987 (sisaldab ka lk. 278-318 Ruth Mirovi koostatud Annisti bibliograafia)
  • "Udres-Kudres, Päeva poeg: rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast". Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1990
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toimetaja ja eessõna autor Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk. (Varem ilmunud 3 köites: I Kalevipoeg eesti rahvaluules 1934, II “Kalevipoja” saamislugu 1936 ja III Kalevipoeg kui kunstiteos 1944)

Artiklid

Kirjandus

Välislingid