Louis Rwagasore: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Louis (Ludoviko) Rwagasore''' (10. jaanuar 1932 Kitega (praegu Gitega, Ibwami kuninglik residents) – 13. oktoober 1961 Usumbura (praegu Bujumbura) o...'
 
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Louis (Ludoviko) Rwagasore''' ([[10. jaanuar]] [[1932]] Kitega (praegu [[Gitega]], [[Ibwami]] kuninglik residents) – [[13. oktoober]] [[1961]] Usumbura (praegu [[Bujumbura]]) oli [[Burundi]] prints ja poliitik, [[Burundi kuningas|Burundi kuninga]] [[Mwambutsa IV]] ning tema esimese abikaasa kuninganna [[Thérèse Kanyonga]] esmasündinud poeg. Teda peetakse Burundi [[rahvuskangelane|rahvuskangelaseks]] (iseseisvuse isaks ja rahvusliku ühtsuse kangelaseks).
'''Louis (Ludoviko) Rwagasore''' ([[10. jaanuar]] [[1932]] Kitega (praegu [[Gitega]]), [[Ibwami]] kuninglik residents – [[13. oktoober]] [[1961]] Usumbura (praegu [[Bujumbura]]) oli [[Burundi]] prints ja poliitik, [[Burundi kuningas|Burundi kuninga]] [[Mwambutsa IV]] ning tema esimese abikaasa kuninganna [[Thérèse Kanyonga]] esmasündinud poeg. Teda peetakse Burundi [[rahvuskangelane|rahvuskangelaseks]] (iseseisvuse isaks ja rahvusliku ühtsuse kangelaseks).


Pärast isa ja ema abielulahutust kaotas Rwagasore troonipärimisõiguse.
Pärast isa ja ema abielulahutust kaotas Rwagasore troonipärimisõiguse.

Redaktsioon: 31. oktoober 2010, kell 00:59

Louis (Ludoviko) Rwagasore (10. jaanuar 1932 Kitega (praegu Gitega), Ibwami kuninglik residents – 13. oktoober 1961 Usumbura (praegu Bujumbura) oli Burundi prints ja poliitik, Burundi kuninga Mwambutsa IV ning tema esimese abikaasa kuninganna Thérèse Kanyonga esmasündinud poeg. Teda peetakse Burundi rahvuskangelaseks (iseseisvuse isaks ja rahvusliku ühtsuse kangelaseks).

Pärast isa ja ema abielulahutust kaotas Rwagasore troonipärimisõiguse.

Aastal 1939 alustas ta algkooliõpinguid Bukeyes, seejärel õppis Kanyinyas ja Gitegas. Aastast 1945 õppis ta edasi Rwandas Butares õppeasutuses Groupe Scolaire d'Astrida, mis oli mõeldud kuningate, printside, pealike ja allpealike lastele. Seal ta õppis kuus aastat.

Ta õppis 1956. aastast mõnda aega Antwerpenis ülikoolis, kuid pöördus 1958 Ruanda-Urundisse tagasi iseseisvusvõitlust pidama. Ta rajas kooperatiive majandusliku iseseisvuse kindlustamiseks, kuid Belgia keelustas need 1958.

Aastal 1958 oli Rwagasore koos Paul Mirerekano ja Thaddée Siryuyumusiga rahvusliku poliitilise liikumise UPRONA kaasasutaja. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras isa ta Butanyerera (Buyenzi-Sud) pealikuks Nduwumwe surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda rahvusliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske Kongo DV peaministri Patrice Lumumbaga, kes oli rahvusülese Kongo Rahvusliku Liikumise esimees. Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus hutudel, tutsidel ja batvatel oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli tutsi, oli abielus hutuga, mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), märtsis 1960 nõudis ta Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. Kodanikuallumatuse üleskutsete pärast pandi ta kuberner Harroy nõudel koduaresti, kus ta viibis 27. oktoobrist kuni 9. detsembrini 1960, kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik Baranyanka poegade juhtimisel ka Kristlik-Demokraatlik Partei, mis võitiski valimised.

ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel 18. septembril 1961 sai UPRONA eesotsas Rwagasorega 80% häältest, Belgia võimude toetatud Ühisrinne kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti 28. septembril Thaddée Siryuyumusi. Rwagasore nimetati 29. septembril peaministriks. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle Joseph Cimbayelt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai Pierre Ngendandumwe. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka Burundi Krooninõukogu esimeheks.

Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 mõrvati Rwagasore dinee ajal Hotel Tanganyikas. Tapja oli Kreeka kodanik Georges Kageorgis, väidetavalt palgamõrvar, kes täitis Kristlik-Demokraatliku Partei tellimust. See sündmus aitas kaasa hilisemale hutude ja tutside vahelisele vägivallale. Peagi puhkes UPRONA sees konflikt hutude ja tutside fraktsioonide vahel.

Tema järel sai peaministriks André Muhirwa.

Perekond

1958. aastal abiellus Louis Rwagasore Bujumbura kuberneri ja linnapea pealik Ildephonse Ntamikevyo tütre, hutu printsessi Marie-Rose Ntamikevyoga.

Neil sündis kaks tütart: Marie-Thérèse Rwagasore (sündis juunis 1960 Gitegas) ja Pia Rwagasore (sündis novembris 1961 Gitegas). Mõlemad surid novembris 1961 Gitegas vaktsineerimise tagajärjel.

Mälestuse jäädvustamine

Kuningas Mewambutsa IV rajas Prints Rwagasore Kuningliku Ordu.

Louis Rwagasore auks on nimetatud Burundi rahvusstaadion Prints Louis Rwagasore staadion.