KGB Teine Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuurüksus, mille ülesandeks oli NSV Liidu riiklike saladuste vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja vastuluurealane tegevus.

NSV Liidu relvajõudude ja paramilitaarsete organisatsioonide ja asutuste vastuluurealast tegevust teostasid Eriosakonnad ja juhendas keskasutusena Kolmas Peavalitsus.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise (vastuluure)peavalitsuse juhid ja organisatsioon

Organisatsioon

• A valitsus (Управление «А» (аналитическое);
• N valitsus (Управление «Н»);
• R teenistus (Служба «Р»);

Teise Peavalitsuse kuus esimest Valitsust jälgisid NSV Liidus asuvaid välisriikide saatkondi.

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse 1. Valitsus

1. Valitsus tegeles Külma sõja põhivaenlase Ameerika Ühendriikide vastu suunatud struktuurüksus, milles 5-s osakonda:

• 1. osakond vastutas Ameerika Ühendriigide saatkonna töötajate värbamise eest;
• 2. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest Ameerika Ühendriigides asuvas NSV Liidu saatkonnas;
• 3. osakond kontrollis NSV Liidu kodanikke, kes kontakteerusid ameeriklastega;
• 4. osakond kontrollis ameeriklaste ja NSV Liidu kodanike kontakte väljaspool Moskvat;
• 5. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest Ladina-Ameerika riikide saatkondade vastu;

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 2. Valitsus

Briti Rahvaste Ühenduse liikmeseriikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 3. Valitsus

Saksa Liitvabariigi, Austria ja Skandinaaviamaade luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 4. Valitsus

Kõigi teiste Euroopa riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 5. Valitsus

Mitte-Euroopa arenenud riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 6. Valitsus

Mitte-Euroopa arengumaade riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 7. Valitsus

NSV Liitu külastavate turistide järelvalve

• 1. osakond - Ameerika, Briti ja Kanada turistid (ingliskeelsed)
• 2. osakond - Teised rahvused
• 3. osakond - välismaalasi teenindavad hotellid ja restoranid
• 4. osakond - kontrollis variorganisatsioone Intourist ja Sputniku reisiagentuuri.
• 5. osakond - kontrollis ja organiseeris kontakte NSV Liidu kodanike ja turistide vahel
• 6. osakond - turistide ja transiitreisijate poolt kasutatavte ruumide (motellid, campingud jne.) jälgimine

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 8. Valitsus

Vastutas Teise PV IT ja arvutustehnika eest

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 9. Valitsus

Vastutas välismaiste üliõpilaste värbamise eest ning nende tegevuse jälgimise eest NSVL-s.

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 10. Valitsus

Vastutas välismaiste ajakirjanike värbamise ja ka jälgimise eest;

Vastutas ka NSV Liidu asuvate välisriikide esindusi teenindava NSV Liidu Välisministeeriumi Diplomaatilise Korpuse teenindusteenistuse kontrolli ja isikkooseisu eest.

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 11. Valitsus

Vastutas NSVL kodanike rahvusvaheliste reiside eest, (v.a. nomenklatuur). Väljasõidutoimikud.

• Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 12. valitsus

Vastutas riigiettevõtetega seotud korruptsiooni, riigivara raiskamise järelvalve eest.

• Operatiivtehniline osakond

OTo vastutas jälitustoimingute läbiviimiseks vajalike ruumidesse (välissaatkonnad ning eraisikute eluruumid) varjatud sisenemiste eest.

• Teadusliku Uurimise Instituut "Prognoos"

Juhtkond

• Artur Artuzov, Tšekaa Vastuluureosakonna ülem ;
• Vassili Ulrich, (Ульрих, Василий Васильевич), Tšekaa Vastuluureosakonna ülema asetäitja
  • Romuald Pilar von Pilchau, Vastuluureosakonna ülema asetäitja

• 1946 - 1950 Jevgeni Pitovranov (ПИТОВРАНОВ Евгений Петрович) (1915 – 1999), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsuse ülem;
• 1951 Fjodor Šubnjakov (ШУБНЯКОВ Фёдор Григорьевич) (1916 – 1998), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsuse ülem;
• 1951 - 1952 Lavrenti Tsanava (ЦАНАВА (ДЖАНЖИГАВА) Лаврентий Фомич) (1900 – 1955), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsuse ülem;
• 1952 - 1953 Vassili Rjasnoi (РЯСНОЙ Василий Степанович) (1904 – 1995), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsuse ülem;
• 17. märts 1954 – 12. aprill 1956, kindralleitnant Pjotr Fedotov (ФЕДОТОВ Петр Васильевич), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 12. aprill 1956 – 3. juuni 1964, kindralmajor/kindralleitnant Oleg Gribanov (ГРИБАНОВ Олег Михайлович), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 6. juuni 1964 – 24. juuli 1967, kindralmajor/kindralleitnant Sergei Bannikov (БАННИКОВ Сергей Григорьевич), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 24. juuli 1967 – 28. juuli 1970, kindralleitnant/kindralpolkovnik Georgi Tsinev (ЦИНЕВ Георгий Карпович), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 2. september 1970 – 1. august 1983, kindralmajor/kindralleitnant/kindralpolkovnik Grigori Grigorenko (ГРИГОРЕНКО Григорий Федорович), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 1. august 1983 – 20. september 1989, kindralleitnant/kindralpolkovnik Ivan Markelov (МАРКЕЛОВ Иван Алексеевич), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 20. september 1989 – 29. jaanuar 1991, kindralleitnant Viktor Gruško (ГРУШКО Виктор Федорович), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 29. jaanuar – 11. september 1991, kindralleitnant Gennadi Titov (ТИТОВ Геннадий Федорович), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;
• 13. september – 3. detsember 1991, kindralmajor Fjodor Mjasnikov (МЯСНИКОВ Федор Алексеевич), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teise peavalitsuse ülem;

Teise peavalitsuse ülema 1. asetäitja ja asetäitjad

Teise peavalitsuse ülema 1. asetäitja kindralmajor, Sergei Bannikov, – 29. juuli 1963; Fjodor Štšerbak (ЩЕРБАК Федор Алексеевич), 1963 – 1968; polkovnik/kindralmajor, Grigori Grigorenko, 18. november 1969 – 2. september 1970; Fjodor Štšerbak, 1970 – 1982. aasta november; kindralmajor/kindralleitnant, Vitali Bojarov (БОЯРОВ Виталий Константинович), 1980 – 1985;

Teise peavalitsuse ülema asetäitjad polkovnik, Fjodor Šubnjakov (ШУБНЯКОВ Федор Григорьевич), 10. mai – 5. november 1954; polkovnik/kindralmajor, Serafim Ljalin (ЛЯЛИН Серафим Николаевич), 18. september 1954 – 1. august 1958; polkovnik/kindralmajor, Oleg Gribanov, 1954. aasta märts – 12. aprill 1956; Fjodor Štšerbak, 1954 – 1963; polkovnik, Ivan Markelov, 1962 – 1964; Leonid Pašolikov (ПАШОЛИКОВ Леонид Васильевич); A. Kardõšev (КАРДЫШЕВ А.В.); I. Rõmarev (РЫМАРЕВ И.А.); kindralmajor, Mihhail Miljutin (МИЛЮТИН Михаил Михайлович) (… – 1. märts 1971; kindralmajor, Vitali Bojarov, 1973. aasta märts – 1980; alampolkovnik/polkovnik/kindralmajor, Filipp Bpbkov, 1961 – 1967; polkovnik, Lev Pankratov (ПАНКРАТОВ Лев Иванович), 1960. aasta august – 21. september 1963; kindralmajor, Sergei Bannikov, 9. jaanuar 1960 –; kindralmajor, Arkadi Fabritšnikov (ФАБРИЧНИКОВ Аркадий Андреевич), 1976 – 1986; Gorbatenko (ГОРБАТЕНКО)

Ajalugu

Ajavahemikul 1922. kuni 1991. kandis NSV Liidu vastuluureosakond järgmisi nimetusi:

• Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riiklik Poliitvalitsuse Vastuluureosakond;
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Vastuluureosakond;
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Vastuluureosakond;
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. osakond;
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. valitsus;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. valitsus;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsus;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. peavalitsus;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Vastuluurevalitsus;
• NSV Liidu Siseministeeriumi 1. peavalitsus;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus

NSV Liidu vastuluureorganid moodustati pärast Vene kodusõja lõppemist 1922. juunikuus, kui reorganiseeriti senine Tšekaa Eriosakond: Vastuluureosakonnaks ja Eriosakonnaks.

Vastuluureosakond (Контрразведывательный (КРО)), võitluseks spionaaži ja valgekaartlaste organisatsioonidega.

Eriosakond (Особый отдел (ОО)) aga jätkas sõjave lojaalsuskontrolli Punaarmees ja sõjamerelaevastikus.

Vene FSNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsuse Asjadevalitsuse käskkirjaga № 102, 7. juulist 1922. aastal määratleti Vastuluureosakonna struktuur ja isikkoosseis.

Vene SFNV SARKi juures asuva Riiklik Poliitvalitsuse Vastuluureosakond 1922. aastal

Vastuluureosakonna ülem Artur Artuzov, ülema asetäitja Romuald Pilar von Pilchau , osakonnaülema abid: Ferenc Pataki, S.Puzinski.

• 1. jaoskond, informatsioonikogumine, Venemaal asuvates välismissioonides ja esinduses, ülem L.Levin-Zalin;
• 2. jaoskond, võitlus Läti, Leedu, Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Taani spionaažiga, ülem Johannes Käspert
• 3. jaoskond, võitlus Poola, Rumeenia, ja Balkanimaade spionaažiga, ülem J.Makovski;
• 4. jaoskond, võitlus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide ja Ameerika riikides spionaažiga; Venemaale näljahädas abi osutatavate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (APA) jälgimine, ülem Kijakovski
• 5. jaoskond, riigipiiri kaitse agentuur-operatiivvõimalustega, võitlus salakaubaveoga ja tolliteenistuse järelvalve, kuna piirivalve tegeles ainult piiri valvega; ülem V.Rozanov;
• 6. jaoskond, võitlus Boriss Savinkovi, Peter von Wrangelli ja vene monarhistide kontrrevolutsioonilise organisatsiooniga, ülem I.Sosnovski;
• 7. jaoskond, võitlus banditismi ehk nõukogude võimu vastase relvastatud vastupanuga, ülem Ferenc Pataki;
  • 1. aprillist 1923, hakkas jaoskond tegelema võitlusega Hiina, Jaapani, Korea spionaažiga ning nede riikide territooriumil asuvate vene valgekaartlaste emigrantlike organisatsioonidega, ülem I.Tubala;
• 8. jaoskond
• 9. jaoskond
• 10. jaoskond

NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Vastuluureosakond 1938. aastal

• 1. jaoskond - Saksamaa ja Ungari,
• 2. jaoskond - Jaapan ja Hiina,
• 3. jaoskond - Inglismaa,
• 4. jaoskond - Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Hispaania,
• 5. jaoskond - Rumeenia, Kreeka, Bulgaaria, Jugoslaavia
• 6. jaoskond - Poola,
• 7. jaoskond - Soome, Rootsi, Norra ja Taani,
• 8. jaoskond - Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Ameerika riigid,
• 9. jaoskond - Türgi, Iraan, Afganistan,
• 10. jaoskond - valgekaartlikud kontrrevolutsionäärid,
• 11. jaoskond - Läti, Eesti, Leedu
• 12. jaoskond - NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat ja konsulaadid,
• 13. jaoskond - Kominterni Täitevkomitee ja Rahvusvaheline Poliitvangide Abistamise Organisatsioon (МОПР),
• 14. jaoskond - NSV Liidu Väliskaubandusesindused ja Kaubandusesindused
• 15. jaoskond - Intourist, Üleliiduline kultuurisidemete ühing" -ВОКС((Всесоюзное общество культурных связей)
• Diplomaatilise korpuse kaitse jagu,
• Diplomaatilise korpuse kaitse Poliitosakond
• Diplomaatilise korpuse kaitse 16., 17., 18., ja 19. jaoskond

Organisatsiooni muudatuste kronoloogia

1960. aasta 11. veebruaril liideti Teise Peavalitsusega osakondadena senised iseseisvad NSVL RJK 4., 5., ja 6. valitsus ning nende baasil moodustati 15. veebruarsit 1960. aastal NSVL RJK käskkirjaga №0032 Teise Peavalitsuse uued osakonnad:

• 8. osakond, (nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad);
• 9. osakond, (vastuluure tööstuses);
• 10. osakond, (välismaalased, kes saabusid NSV Liitu kultuuri- ja teadusasutuste vaheliste vahetusprogrammide kaudu õppima kõrgkoolidesse; isikute kontroll ja läbitöötlus, kes omasid "kuritegelikke sidemeid" välismaalaste seas ja "asuvad nõukogudevastase tegevuse teele");
• 11. osakond, (vaimulikkond ja kodanlike natsionalistide kontroll ja vastuluure ideoloogilises vastasseisus nõukogudevastaste rahumelsete liikumistega (dissidentidega));
• 12. osakond, (vastuluure tööstuses);
• 13. osakond, (tuumatööstuse kontroll ja vastuluure);
• 14. osakond, (transportsfääri kontroll ja vastuluure)
• 16. osakond, (salakauba vastane võitlus ja ebaseaduslikud valuutaoperatsioonid)
• 1962. aastal 28. juulil, moodustati seniste 9., 12., 13., ja 14. osakonna baasil isesesisev Suurte ja eriti tähtsate tööstusobjektide kaitse valitsus (Управление (по крупным и особо важным промышленным предприятиям);
• 1963. aastal 5. veebruaril, moodustati seniste 8., 10., ja 11. osakonna baasil 1. Teenistus (mille ülesandeks oli piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll;
• 1963. aastal taasloodi 12. osakond, kes tegeles ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes.

1967. aastani vastutas Teine Peavalitsus kogu vastuluurealase (vastuluure, poliitiline politsei ja majanduslik vastuluure majandusobjektidel ja ka transpordil) tegevuse eest NSV Liidus. Teise Peavalitsuse töö oli jaotatud:

• 1.-4. suund, vastutasid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlike allorganisatsioonide tegevuse kontrolli ja järelevalve eest;
• 5. -9. suund (poliitiline politsei), vastasid nõukogude riigikorra ja kommunistliku partei ainuvõimu vastaste poliitiliste teisitimõtlejate kontrolli ja järelevalve eest; Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
• 10. suund, vastutas riiklike rahatähtede võltsimise ja majanduskuritegude (spekulatsioon ja must turg) kontrolli ja järelevalve eest;
• 11. suund, vastutas dissidentide kontrolli ja järelevalve eest;
• 12. suund, loodi 1963. aastal ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes.
• Majandusjulgeoleku Valituse tegevus, oli jaotatud 4 osakonda. Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus
• 1967. aastal 25. juulil, reorganiseeriti uuesti Tööstusobjektide kaitse Valitsuse baasil 9., 10. (tuumatööstus), 11., ja 12. osakond (transportsfääri kontroll);
• 1967. aastal, anti senise 1. Teenistuse pädevusest ideoloogilise vastuluure ülesanded moodustatud Viiendale Valitsusele.
• 1971. aastal, moodustati uuesti 14. osakond, mis tegeles piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll
• 1973. aastal, reorganiseeriti 14. osakond, A (analüütilise) valitsuse 4. osakonnaks;
• 1973. aasta, septembris moodustati 12. osakonna baasil iseseisev T Valitsus (Управление «Т» (транспорт));
• 1977. aastal, moodustati Teadusliku Uurimise Instituut "Prognoos" (НИИ «Прогноз»);
• 1980. aasta, septembris moodustati 9., 10., ja 11. osakonna baasil P Valitsus (Управление «П» (промышленность));
• 1981. aastal 10. septembril reorganiseeriti T Valitsus iseseisvaks NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 4. Valitsuseks;
• 1982. aastal 25. oktoobril reorganiseeriti P Valitsus iseseisvaks NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. Valitsuseks;

Eelnev NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 1978-1991

Järgnev Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus

Vaata ka

• Tšekaa
• Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus