Tallink

AS Tallink Grupp
Tallinki logo
Asutatud	1989
Peakorter	Tallinn
Valdkonnad	Laevandus
Käive	12,7 miljardit krooni (2009/2010)
Puhaskasum	342 miljonit krooni (2009/2010)
Töötajaid	6853 (2008/2009)
Tütarettevõtted	Silja Line, SeaWind Line jpt
Koduleht	http://www.tallink.com http://www.tallink.ee

Tallinki laevad Galaxy ja Star Helsingis 2007. aasta aprillis. Galaxy kuulub alates 2008. aasta juulist Silja Line'i laevastikku.

AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Läti–Rootsi ja Soome–Saksamaa liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja üks Riias. Hiljuti hakkas Tallink tegelema taksondusega (Tallink Takso). Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tallinki juhatusliikmed on Enn Pant (juhatuse esimees), Andres Hunt, Lembit Kitter ja Janek Stalmeister. Firma kommunikatsioonijuht on Luulea Lääne ning turundusjuht Peter Roose.

Tallinki ajalugu

Tallinki algus

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. Tallinn-Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl.

Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. Tallinkil heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993. aastal lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Eminre

Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990-1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn-Stockholm.

Uus kaubamärk Hansatee

19. mail 1994 alustas Eminre uut laevaliini Tallinn-Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink-Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996. aastal muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil Tallinn-Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all Tallinn-Helsingi liinile.

Uus juhatus

Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinn-Helsingi liini jaoks Normandy, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Fail:Fantaasia (laev) 1998.jpg

Fantaasia ja Vana Tallinn Tallinki värvides (1998)

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva Fantaasia. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Uus liin

13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heistati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks Kapella.

Kiirlaevad

Fail:Tallink Express.jpg

Tallink Express I Vanasadamas (1998)

1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn-Helsingi aprillis.

Aprillis 1999 alustas liiniliiklust Tallink Autoexpress. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinn-Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

Stockholmi-liin

1990. aastal alustatud Tallinn-Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinn–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva - Regina Baltica ja Baltic Kristina - rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

Uus strateegia

Uued laevad

Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks - Tallink Grupp.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle Romantikaks. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Romantika sõsarlaev Victoria I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn-Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Mariehamni, sest Ahvenamaa-liinidel jäi tax-free-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn-Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt Silja Line´i kaubamärgi all liinile Turku-Stockholm.

2009. aastal valminud Baltic Queen (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn-Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia-Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamnis enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia-liini reisijad 1990. aastal Tallinna-liini jaoks avatud terminali ning Tallinna-liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi all Tallink Cruise.

Uued liinid

Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinn-Peterburi liini Finnjetiga ja Helsingi-Peterburi kruise Silja Operaga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustab Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail 2002-2005 Riia-Stockholmi liinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Baltikaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn Silja Festivaliga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

Uued kiired parvlaevad

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinn-Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva Star valmimine 2007 aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka Superstar, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat - Nordic Jetline ja SuperSeaCat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

Jääklassiga Star ja Superstar võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Börsile minek

Tallink Grupp valmistas 2005. aastal ette 31,5 miljoni aktsia emissiooni ning aktsiad muutusid börsil vabalt kaubeldavaks 1. detsembril. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ning 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

Silja Line´i ost

2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCat kiirlaevad ja Silja Line´i kruiisilaev Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.

Saksamaa-liini ost

2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva Superfast VII, Superfast VIII ja Superfast IX -, mis olid sõitnud liinil Hanko-Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust alustati taas aprilli lõpus.

Praegune laevastik

Vaata ka Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik

Laev	Laevatüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Liin	Kogumahutavus	Lipp	Märkused
Baltic Queen	parvlaev	2009	2009	Tallinn–Mariehamn–Stockholm	48915	Eesti
Baltic Princess	parvlaev	2008	2008	Tallinn–Helsingi	48915	Eesti
Superstar	kiire parvlaev	2008	2008	Tallinn–Helsingi	36400	Eesti
Sea Wind	ro-pax-laev	1972	2008	Turu-Stockholm	15879	Rootsi
Star	kiire parvlaev	2007	2007	Tallinn–Helsingi	36250	Eesti
Galaxy	parvlaev	2006	2006	Turu–Stockholm	48915	Rootsi
Victoria I	parvlaev	2004	2004	Tallinn–Mariehamn–Stockholm	40975	Eesti
Romantika	parvlaev	2002	2002	Riia–Stockholm	39864	Läti
Superfast VIII	kiire parvlaev	2001	2006	Helsingi–Rostock	30285	Eesti
Superfast VII	kiire parvlaev	2001	2006	Helsingi–Rostock	30285	Eesti
Regal Star	ro-pax-laev	2000	2004	Turu–Stockholm	15281	Eesti	Renoveeritud 2004
Silja Festival	parvlaev	1986	2006	Riia–Stockholm	33818	Läti
Vana Tallinn	parvlaev	1974	1994	liin puudub	10002	Läti	seisab Paljassaare sadamas
Kapella	ro-pax-laev	1974	1998	Paldiski–Kapellskär	7564	Eesti	Renoveeritud 1998

Teistele reederitele renditud laevad

Laev	Ehitatud	Aastad laevastikus	Tonnaaž	Rentiv laevafirma
Atlantic Vision	2002	2006–2008	30285 GT	Renditud firmale Marine Atlantic.
Regina Baltica	1980	1994-2009	13878 brt	Renditud firmale Acciona Trasmediterranea.

Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad

Nimekiri ei ole täielik

Laev	Ehitatud	Aastad laevastikus	Tonnaaž	Praegune staatus
Tallink	1972	1989–1996	10341 brt	Lammutati Indias 2005. aastal.
Transestonia	1972	1990–2000	2386 brt	Lammutati Indias 2006. aastal.
Saint Patrick II	1973	1992–1995	7984 brt	Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik Kanada valitsus.
Georg Ots	1980	1993–2000	12549 brt	Nüüd Venemaa Föderatsiooni omanduses Kaliningrad–Peterburi liinil.
Corbiere	1970	1994 1998	4238 brt	Nüüd Apollo, omanik Labrador Marine Inc.
Balanga Queen	1968	1994	10448 brt	Nüüd Discovery, omanik Discovery Cruise Line.
Ambassador II	1970	1994	7993 brt	Nüüd ujuvkasiino, omanik Sterling Casino Lines.
Meloodia	1979	1996–2006	17955 brt	Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
Tallink Express I	1989	1997–2001	430 brt	Nüüd Panormitis, omanik A.N.E.S. High Speed Ltd..
Normandy	1981	1997	17043 brt	Omanik Equinox Offshore Accommodation Ltd.
Baltic Kristina	1973	2001–2002	12281 brt	Nüüd Rigel, omanik Ventouris Ferries.
Tallink Autoexpress	1996	1999–2006	5308 brt	Nüüd Alcantra Dos, omanik Acciona Trasmediterranea.
Tallink Autoexpress 3	1997	2004–2007	3971 brt	Nüüd Queen Nefertiti, omanik Arab Bridge Maritime Co.
Tallink Autoexpress 4	1996	2004–2007	3971 brt	Nüüd Speedrunner II, omanik Aegean Speed Lines.
Fantaasia	1979	1997–2006	10604 brt	Omanik Norra ettevõte Boa RoRO.
Tallink AutoExpress 2	1997	2001–2007	5307 brt	Müüdud firmale Consolidada de Ferrys.

Vaata ka

• Viking Line – peamine konkurent Läänemerel
• Tallink Takso

Välislingid

• ASi Tallink Grupp koduleht
• Tallink.ee
• Tallinki hotellid
• Mikk Salu: "Tallink nõuab Soome riigilt mitusada miljonit krooni" Ärileht, 17. detsember 2008