Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest. |
Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest. |
||
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, [http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41 |
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, [http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41 Schweres Wurfgerät 40/41] millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, kuigi ei asunud mobiilsetel laskeseadmetel; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing. |
||
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. piirikaitse rügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas. |
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. piirikaitse rügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas. |
||
Redaktsioon: 19. oktoober 2010, kell 12:23
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Paul-August Lilleleht VR II/3 (5. veebruar 1893 Kilingi-Nõmme — 11. august 1955 Bratsk.
Oli Eesti sõjaväelane (major), Teise maailmasõja ajal kolonelleitnant ja 1944.a. 6. Piirikaitse-rügemendi ülem.
Paul Lilleleht paistis sõja alguses silma sellega, et 1941. aasta suvesõja ajal, juhtis ta Lõuna-Eestis Kilingi-Nõmmes vastupanu Pärnust saadetud hävituspataljoni karistus-aktsioonile, 4. juulil toimus Liivamäe lahing, Kilingi-Nõmmest 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Kui samal suvel Läti poolt jõudsid Eestisse saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on - "kommunistenfrei" - võim on üle võetud. Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel metsavendade, kaitseliitlaste ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles Lõuna-Eesti piirkonnas.
6. Piirikaitse rügement formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minema. Olukorra päästis 10. kompanii ülem kapten Siitam, kes oli oma meestes kindel ja alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes neile kogu rügement. Paar nädalat hiljem viidi 6. rügement Narva rindele, Permisküla alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, Schweres Wurfgerät 40/41 millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, kuigi ei asunud mobiilsetel laskeseadmetel; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. piirikaitse rügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas.