Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. oktoober 2010, kell 23:31

Lõuna-Siber (vene keeles Южная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lõunaosa. See on mägine ala, mille ulatus Lääne-Siberi lauskmaast kuni Zeja-Bureja madalikuni on üle 3000 km. Selle laius on 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga.

Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad Vitimi kiltmaa, Aldani mägismaa, Altai, Ida- ja Lääne-Sajaan, Kuznetski Alatau, Salair, Stanovoi mäestik, Jablonovõi ahelik. Piirkonnas on kõrge seismilisus.

Lõuna-Siberis on mandriline paraskliima. Talv on külm (−32°С, nõgudes −48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on Jenissei, Angara, Argun, Bija, Katun, Ob, Selenga, Šilka, Tom. Suurimad järved on Baikal ja Teletsi järv ning Bratski ja Krasnojarski veehoidla.

Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumi hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—2500 m on mäetundra. Lõunanõlvades ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus on Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõuna osa. See on mägine ala, mis ulatub kaugusele üle 3000 km [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni. Selle laius 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.
+'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõunaosa. See on mägine ala, mille ulatus [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni on üle 3000 km. Selle laius on 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.
 Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad [[Vitimi kiltmaa]], [[Aldani mägismaa]], [[Altai]], [[Ida-Sajaan|Ida-]] ja [[Lääne-Sajaan]], [[Kuznetski Alatau]], [[Salair]], [[Stanovoi mäestik]], [[Jablonovõi ahelik]]. Piirkonnas on kõrge seismilisus.
-Lõuna-Siberis on mandriline paraskliima. Talv on külm (-32°С, nõgudes -48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on [[Jenissei]], [[Angara]], [[Arguni jõgi|Argun]], [[Bija]], [[Katun]], [[Ob]], [[Selenga]], [[Šilka jõgi|Šilka]], [[Tomi jõgi|Tom]]. Suurimad järved on [[Baikal]] ja [[Teletsi järv]], [[Bratski veehoidla|Bratski]] ja [[Krasnojarski veehoidla]]d .
+Lõuna-Siberis on [[mandriline paraskliima]]. Talv on külm (&minus;32°С, nõgudes &minus;48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on [[Jenissei]], [[Angara]], [[Arguni jõgi|Argun]], [[Bija]], [[Katun]], [[Ob]], [[Selenga]], [[Šilka jõgi|Šilka]], [[Tomi jõgi|Tom]]. Suurimad järved on [[Baikal]] ja [[Teletsi järv]] ning [[Bratski veehoidla|Bratski]] ja [[Krasnojarski veehoidla]].
 Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumi hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—2500 m on mäetundra. Lõunanõlvades ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus on Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.