Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõuna osa. See on mägine ala, mis ulatub kaugusele üle 3000 km [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureeja madalik]]uni. Selle laius 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.
'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõuna osa. See on mägine ala, mis ulatub kaugusele üle 3000 km [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni. Selle laius 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.


Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad [[Vitimi kiltmaa]], [[Aldani mägismaa]], [[Altai]], [[Ida-Sajaan|Ida-]] ja [[Lääne-Sajaan]], [[Kuznetski Alatau]], [[Salair]], [[Stanovoi mäestik]], [[Jablonovõi ahelik]]. Piirkonnas on kõrge seismilisus.
Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad [[Vitimi kiltmaa]], [[Aldani mägismaa]], [[Altai]], [[Ida-Sajaan|Ida-]] ja [[Lääne-Sajaan]], [[Kuznetski Alatau]], [[Salair]], [[Stanovoi mäestik]], [[Jablonovõi ahelik]]. Piirkonnas on kõrge seismilisus.

Redaktsioon: 17. oktoober 2010, kell 10:08

Lõuna-Siber (vene keeles Южная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lõuna osa. See on mägine ala, mis ulatub kaugusele üle 3000 km Lääne-Siberi lauskmaast kuni Zeja-Bureja madalikuni. Selle laius 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga.

Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad Vitimi kiltmaa, Aldani mägismaa, Altai, Ida- ja Lääne-Sajaan, Kuznetski Alatau, Salair, Stanovoi mäestik, Jablonovõi ahelik. Piirkonnas on kõrge seismilisus.

Lõuna-Siberis on mandriline paraskliima. Talv on külm (-32°С, nõgudes -48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on Jenissei, Angara, Argun, Bija, Katun, Ob, Selenga, Šilka, Tom. Suurimad järved on Baikal ja Teletsi järv, Bratski ja Krasnojarski veehoidlad .

Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumi hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—2500 m on mäetundra. Lõunanõlvades ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus on Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.

Vaata ka