Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel
| 12. rida: | 12. rida: | ||
*[[Kirde-Siber]] |
*[[Kirde-Siber]] |
||
[[Kategooria:Venemaa |
[[Kategooria:Venemaa piirkonnad]] |
||
[[Kategooria:Siber]] |
[[Kategooria:Siber]] |
||
Redaktsioon: 17. oktoober 2010, kell 11:04
Lõuna-Siber (vene keeles Южная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lõuna osa. See on mägine ala, mis ulatub kaugusele üle 3000 km Lääne-Siberi lauskmaast kuni Zeja-Bureeja madalikuni. Selle laius 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga.
Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad Vitimi kiltmaa, Aldani mägismaa, Altai, Ida- ja Lääne-Sajaan, Kuznetski Alatau, Salair, Stanovoi mäestik, Jablonovõi ahelik. Piirkonnas on kõrge seismilisus.
Lõuna-Siberis on mandriline paraskliima. Talv on külm (-32°С, nõgudes -48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on Jenissei, Angara, Argun, Bija, Katun, Ob, Selenga, Šilka, Tom. Suurimad järved on Baikal ja Teletsi järv, Bratski ja Krasnojarski veehoidlad .
Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumi hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—2500 m on mäetundra. Lõunanõlvades ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus on Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.