Jesuiidid

Adolfo Nicolás SJ, Jeesuse Seltsi ülem

Jesuiidid on katoliikliku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540, paavst Paulus III bullaga Regimini militantis ecclesiae. Samas piirati ordu liikmete arv kuuekümnega. Ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga.

Jesuiitide liikumine sai alguse Hispaaniast, kus katoliku kiriku poolt Euroopas tekkinud reformatsiooniliikumisele vastukaaluks alustas katoliku kiriku juhtkond reforme Hispaania kirikus, mis rõhutasid usulise õpetuse rahvale arusaadavaks tegemist. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka reconquista – maa tagasivallutmine araablastelt, mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku reformi kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast.

Jesuiidid Eestis

Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis 16. sajandil Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti Tartu piiskopkonna ja Riia peapiiskopi poolt 1561. aastal Liivi sõja ajal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Algas nn Poola aeg.

Kui algselt oli Poola kuningas Zygmunt II August piirkonnas juba levinud luteri usu suhtes tolerantne, siis 1582. aastal uueks kuningaks valitud Stefan Batory, kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola (Rzeczpospolita) riigi koosseisu, andis katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas rekatoliseerimine. Lühikesel Vene valitsemisajal Tartus moodustatud Vene õigeusu kiriku piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma. Loodi Võnnu piiskopkond ühes toomkapiitliga, esimeseks piiskopiks sai jesuiit Andreas Patricius Nidecki (1583-87). Tartusse ja Riiaga moodustati jesuiitide keskus, 9. märtsil 1583. jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, Giovanni Paolo Campana. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu Katariina klooster ja kirik, 1585. aastal anti neile ka Maarja kirik.

Tartus asutasid jesuiidid Collegium Derpatense, mie tegutses aastail 1583 - 1625 ja kaks aastat hiljem kolleegiumi, mille juures tegutses ka tõlkide seminar. Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. Üks nendest oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto.

Välislingid

• Christoph Wrembek SJ. "Jesuiidid Eestis." Ettekanne Johannes Esto SJ mälestuskonverentsil 30. augustil 2003 [1]

Vaata ka

• Johannes Esto Ühing

Kirjandus

• Antonio Possevino. "Kiri Mantova hertsoginnale." Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Tartu, Johannes Esto Ühing 1994. 36 lk.
• Josef Stierli. "Ignatiuse palve: "Otsida Jumalat kõiges."" Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 28 lk.
• Vitus Seibel SJ. "Otsida ja leida Jumalat kõiges – ignaatsiusliku vaimsuse põhitees." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 16 lk.
• Christoph Wrembek SJ. "Viis viinamäe tähendamissõna. Mõtisklus pühakirjakohast." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 20 lk.
• Christoph Wrembek SJ. "Mõtisklus möödunud päevast." Käsikirjast tõlkinud Jaan Otse. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 8 lk.

Mall:Link FA