Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida: 5. rida:


== Tegevus vaimulikuna ==
== Tegevus vaimulikuna ==
Prooviaasta veetis Joosep Liiv [[Vändra Martini kogudus|Vändra]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Tori]] kogudustes. Pastoriks ordineeriti ta [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
Prooviaasta veetis Joosep Liiv [[Vändra Martini kogudus|Vändra]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Tori]] koguduses. [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] pühitseti Liiv [[Riia Jakobi kirik]]us Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks.


[[1904]] [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es, mis tollal oli [[Vändra Martini kogudus|Vändra koguduse]] abikogudus. 19. sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse ([[Liivimaa kubermang]]u), kuid Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]us) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas kahele sakslasest pastorikandidaadile ühehäälselt Joosep Liivi. Põhjus võib olla selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud [[Novorossiisk]]isse.
[[1904]]–[[1907]] töötas Joosep Liiv [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikoguduses [[Käru kogudus]]es. 1907. aastal valis sakslastest koosnev konvent Joosep Liivi ühehäälselt Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajaks, eelistades teda kahele sakslasest kandidaadile. 19. sajandi lõpus oli see tähelepanuväärne, sest eestlane võis ehk saada pastorikoha Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]u), kuid Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]us) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Põhjus, miks otsustas sakslastest koosnev konvent valida eesti soost pastori, oli selleks, et eelmine koguduse sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud [[Novorossiisk]]isse. Nii ei julgenud konvent keerulisel ajal rahva soovile vastu seista ning võttis Joosep Liivi kogudusse soojalt vastu. Tugeva hääle ja sõbraliku olekuga Liiv oli rahva hulgas erakordselt populaarne ning Liivi 25. ametijuubeliks otsustas kogudus kinkida talle kuldristi. Joosep Liiv töötas Rapla koguduses 33 aastat, jäädes vanaduspensionile 1. jaanuaril 1941.


I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).
I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).


Aastatel [[1907]] [[1940]] töötas Joosep Liiv [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana. [[1927]] [[1935]] oli ta Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] [[1940]] kiriku ülemkohtu liige ja [[1939]] [[1944]] [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]]. Kuigi Joosep Liiv läks [[1. jaanuar]]il [[1941]] emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel [[1947]] [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.
Aastatel [[1907]]–[[1940]] töötas Joosep Liiv [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana. [[1920]]–[[1935]] oli ta Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]]–[[1940]] kiriku ülemkohtu liige ja [[1939]]–[[1944]] [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]]. Kuigi Joosep Liiv läks [[1. jaanuar]]il [[1941]] emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel [[1947]]–[[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.


==Isiklikku==
==Isiklikku==

Redaktsioon: 8. oktoober 2010, kell 11:45

Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.

Haridus

Joosep Liivi koolitee algas Varnja kirikukoolis ning jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta seal valitsenud vene vaimu tõttu pooleli jättis. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes muuhulgas ka kaastööd Jakob Hurdale. Õpihimu viis ta Treffneri gümnaasiumi, kus ta õppis aastatel 1891–1896,[1]. Küpsuseksamid sooritas Liiv eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos Harald Põlluga, kellest sai ka tema kursusekaaslane ülikoolis). 18961901 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas Liiv ennast ühe aasta Berliinis.

Tegevus vaimulikuna

Prooviaasta veetis Joosep Liiv Vändra, Häädemeeste ja Tori koguduses. 21. veebruaril (vkj 8. veebruaril) 1904 pühitseti Liiv Riia Jakobi kirikus Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks.

19041907 töötas Joosep Liiv Vändra abikoguduses Käru koguduses. 1907. aastal valis sakslastest koosnev konvent Joosep Liivi ühehäälselt Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajaks, eelistades teda kahele sakslasest kandidaadile. 19. sajandi lõpus oli see tähelepanuväärne, sest eestlane võis ehk saada pastorikoha Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangu), kuid Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud Georg Kiviste Harju-Jaanis, Jakob Kukk Keilas ja Harald Põld Kosel. Põhjus, miks otsustas sakslastest koosnev konvent valida eesti soost pastori, oli selleks, et eelmine koguduse sakslasest pastor Hermann Girgensohn oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud Novorossiiskisse. Nii ei julgenud konvent keerulisel ajal rahva soovile vastu seista ning võttis Joosep Liivi kogudusse soojalt vastu. Tugeva hääle ja sõbraliku olekuga Liiv oli rahva hulgas erakordselt populaarne ning Liivi 25. ametijuubeliks otsustas kogudus kinkida talle kuldristi. Joosep Liiv töötas Rapla koguduses 33 aastat, jäädes vanaduspensionile 1. jaanuaril 1941.

I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm, Narva Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajas, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Carl Immanuel Philipp Hesse, Kadrina Katariina koguduse õpetaja Johannes Eberhard, Reigi Jeesuse koguduse õpetaja Richard Georg von Hirschhausen ja Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Haller).

Aastatel 19071940 töötas Joosep Liiv Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana. 19201935 oli ta Lääne-Harju praostkonna abipraost, 19351940 kiriku ülemkohtu liige ja 19391944 EELK Konsistooriumi assessor. Kuigi Joosep Liiv läks 1. jaanuaril 1941 emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel 19471950 Tallinna Oleviste koguduse hooldajaõpetaja. Aastal 1950 andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.

Isiklikku

Joosep Liiv abiellus 1908. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid prominente. Laulatuse viis läbi Villem Reiman, pruudipärg mängiti maha Jakob Kukele.

Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Filoloogi haridusega vanim tütar Salme abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti ja Käina Martini koguduse õpetaja Voldemar Kirotariga, kes küüditati 1941. aastal. Keskmine tütar Helga, samuti filoloog, abiellus Felix Kibbermanniga. Salme Kirotar, Felix Kibbermann ja viimase õde Elisabeth Kibbermann said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.

Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud Juhan Liiv ja Jakob Liiv.

Välislingid

Viited