Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas, 1910

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane.

Elukäik

Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906–1917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis.

1918 abiellus ta Eloga.

Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.

Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Looming

Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".

Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad.

Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:

1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism.

Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").

1914–1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.

Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.

1925–1971: psühholoogiline realism.

Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.

Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult nt. soome keelest.

Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine").

Artiklid

• "Tarapita!", Tarapita nr. 1 1921-1922
• Oskar Rootsman., Looming nr. 1 1924
• Kaheksa aastat Juhan Liivi elust., Looming nr. 4,5 1927
• Eesti novellikirjandus 1930., Eesti Kirjandus nr. 2 1931
• Eesti romaan 1934, Eesti Kirjandus nr. 3 1935

Varia

• Tallinnas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (kuni 1993. aastani Friedebert Tuglase Majamuuseum).
• Friedebert Tuglas on asutanud novelliauhinna (Friedebert Tuglase novelliauhind).
• Soomes tegutseb Friedebert Tuglase Selts. [1]
• Tartus asub Friedebert Tuglase monument.

Välislingid

• Tuglasele pühendatud ingliskeelne sait
• Friedebert Tuglas Ulmekirjanduse BAASis
• Friedebert Tuglas’e ilukirjanduslik stiil., Eesti Kirjandus nr. 8,9,10,12/1931
• Fr. Tuglas stilistina, Eesti Kirjandus nr. 2/1936
• Rahvuslik kirjandus, tema kõne Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul 29. IV ja Tallinna Töölisteatris 4. V 1934, Eesti Kirjandus nr. 2/1936