Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

MTÜ Wikimedia Eesti

Kavandatakse mittetulundusühingut MTÜ Wikimedia Eesti. Andres 21. november 2009, kell 17:08 (UTC)

Haldusüksuste terminikomisjon

Kui moodustataks haldusüksuste (liigisõnade) jms terminikomisjon, kes Vikipeedia tegijatest tahaks liituda? Andres 14. jaanuar 2010, kell 20:51 (UTC)

Mul on huvi selle teema vastu. Geonarva 14. jaanuar 2010, kell 20:57 (UTC)

Aega just ylearu ei ole, aga kui oma nappide filoloogiateadmistega kuidagi abiks saan olla, andke teada. Systeem kuluks ära kyll. --Oop 18. jaanuar 2010, kell 15:36 (UTC)

Mis sest terminikomisjonist saanud on ja kas/kes vikipedistide ridadest seal tegutseb? Ave Maria 27. aprill 2010, kell 20:00 (EEST)

Seda ei ole seni moodustatud. Andres 27. aprill 2010, kell 20:14 (EEST)

Autode registreerimisnumbrid ja isikuandmete kaitse seadus

Seoses ühe pildiga, millel oli kujutatud autode registreerimisnumbrit saatsin järelpärimise Andmekaitse Inspektsioonile.

Sain põhjaliku ja ammendava vastuse. Kirja lõpus oli klausel, et kiri on mõeldud lugemiseks vaid adressaadile, mistõttu ma tervet kirja ei avalda. Küll aga teen kokkuvõtte:

• Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg. 1 järgi kuulub auto registreerimisnumber isikuandmete hulka
• Isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi on isikuandmete avaldamine isikuandmete töötlemine
• Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg. 1 järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes isiku nõusolekul

Seega ei või me ilma isiku loata tõepoolest avaldada pilte, millel on näha autode registreerimisnumbrid.

See tuleks kuhugi juhendisse ka kirja panna.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 16:52 (EEST)

Kas äkki teha mingi mall/kategooria, millega niisugused pildid ära märkida? Mõnede puhul oleks tarvis ainult numbrimärk uduseks muuta ja sellepärast ei pea ju tingimata pilti ära kustutama? --kanakukk 21. aprill 2010, kell 17:29 (EEST).

Äkki nad on ikkagi nõus selle kirja täis mahus avaldamisega? AKI ametlik seisukoht ei tohiks olla salastatud...--WikedKentaur 21. aprill 2010, kell 17:41 (EEST)

Sellega seoses tekkis muidugi ka küsimus, et kui auto ei ole isikuga seostatud (auto ja isik samal pildil), siis kuidas autol saavad olla isiklikud andmed? --WikedKentaur 21. aprill 2010, kell 17:46 (EEST)

Mina ka ei saa sellest aru. Lugeda auto registrimärk isikuandmete hulka kuuluvaks on imelik. Auto võib sõita Vaiksest Atlandi ookeanini ja seda võivad tänavatel-teedel näha miljonid inimesed, aga pilti kus juhuslikult on sama auto peal, avaldada ei tohiks! Leian, et Vikipeedias võib küll avaldada fotosid autode registrimärkidega, sest me ei vii kokku autot ja tema omanikku. Kui me omaniku nime märgiks, alles siis peaks tema nõusolekut küsima. Valju 21. aprill 2010, kell 19:03 (EEST)

Minu meelest ei ole antud juhul meie asi tõlgendada, kas see on õige või väär; st kui pädev asutus on selgesti öelnud, et numbrimärki ei tohi vabalt levitada, siis nii ongi. Kui seadusandlus on jabur (mida ta ka minu arvates hetkel on), siis Vikipeedia ei ole vististi see koht, kus seadusi omatahtsi ümber tegemata hakata. Kahjuks ei oska ka soovitada, et kelle poole pöörduda, et seadust muudetaks. --kanakukk 21. aprill 2010, kell 19:13 (EEST).

Tsiteerin seadust, § 4 lg. 1: Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.

Mina saan sellest nii aru, et kui mingid andmed on antud kontekstis seostatavad konkreetse isikuga, siis on need isikuandmed. On ju ka pilte, millele on sattunud majanumbrid ja tänavasildid. Majadel on elanikud ja aadress kuulub ju samuti isikuandmete hulka. Aga need elanikud või autode omanikud pole ju antud kontekstis "tuvastatavad füüsilised isikud". Adeliine 21. aprill 2010, kell 19:31 (EEST)

Seadus ei ole jabur, vaid seadust tõlgendatakse meelevaldselt. Kehtiva Isikuandmete kaitse seaduse § 4. Isikuandmed lõige (1) märgib, et Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

Selles seaduses pole sõnagi auto registrimärgist ja Vikipeedias võib rahumeeli avaldada kõiki registrimärke ja kõiki autosid loetava registrimärgiga ükskõik millisel kujul, seni kuni me ei kirjuta isiku artiklisse, et tal on auto registrimärgiga XXX NNN ega kirjuta mõnes muus artiklis auto registrimärgi juurde, et see auto kuulub inimesele Y.

NB! Ülalnimetatud kirja saatja kasutab ekslikult mõistet registreerimisnumber, õige on siiski riiklik registreerimismärk ehk registrimärk. Valju 21. aprill 2010, kell 19:48 (EEST)

Mina ei näe vajadust Andmekaitse Inspektsiooni vastust kahtluse alla seada. Tegu on antud valdkonda otseselt korraldava asutusega.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:08 (EEST)

Ma oleksin selle väitega nõus kui keegi suudaks mulle selgeks teha kuidas on auto registrimärgi järgi võimalik tuvastada auto omanikku? Tuvastada saavad ainult isikud (politseinikud, ARK töötajad jne), kellel on juurdepääs riiklikele andmebaasidele, aga Vikipeedia kasutajatel selline võimalus puudub. Valju 21. aprill 2010, kell 20:26 (EEST)

Aga esita siis kuhugi omapoolne järelpärimine. Justiitsministeeriumisse näiteks.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:29 (EEST)

Kuna ma pöördusin inspektsiooni poole Vikipeedia nimel ja Vikipeedia administraatorina, siis ilmselt võin selle kirja tõesti siin täies mahus esitada. Andmekaitse Inspektsioonile laekus 21.04.2010 Teie pöördumine, milles palusite selgitust, kas Internetis on lubatud avaldada fotosid, millel on näha auto numbrimärk.

Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isiku tuvastamisel on võimalik eristada isiku otsest ja kaudset tuvastamist. Kui otseselt võib inimese tuvastada näiteks nime alusel, siis kaudselt on võimalik inimene tuvastada muuhulgas ka auto registreerimisnumbri kaudu. Antud juhul ei ole määrav, kui suur isikute ring konkreetse auto registreerimisnumbri abil selle omaniku või valdaja ära tuvastada suudab. Oluline on fakt, et seda on võimalik teha, st kindel füüsiline isik on auto registreerimisnumbri kaudu tuvastatav.

Kuivõrd eeltoodust nähtub, et auto registreerimisnumber on käsitletav isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse mõttes, tuleb selle kasutamisel arvestada isikuandmete kaitse seaduses sätestatud piirangutega. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 5 on isikuandmete (sh auto registreerimisnumbri) avalikustamine isikuandmete töötlemine. Järelikult on sellise foto üleslaadimine Internetti, kus on jäädvustatud auto koos nähtava auto registreerimisnumbriga, isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes inimese nõusolekul. Seega võib autot kujutava foto, millel on näha ka auto registreerimisnumber, Interneti üles panna ainult selle isiku nõusolekul, keda nimetatud registreerimisnumbri kaudu on võimalik tuvastada (auto omanik või valdaja).

Teatud juhtudel on aga isikuandmete töötlemine lubatud ilma inimese eelneva nõusolekuta. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Siia alla võivad kuuluda näiteks liikluseeskirjade rikkujaid kujutavad fotod, mida võib ilma isiku eelneva nõusolekuta avalikustada. Samas tuleb ka siin eelnevalt arvestada seda, et foto avalikustamisel ei tohi ülemääraselt kahjustada inimese õigusi. Seetõttu tuleb iga juhtumi puhul hinnata individuaalselt, kas ilma inimese eelneva nõusolekuta on isikuandmete avalikustamine seaduslik või mitte.

Võrgulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tildri_p%C3%B5ik.jpg on avalikustatud fotod, millel on näha kaks autot, millest ühe registreerimisnumber on selgelt loetav ja seega selle auto omanik või valdaja tuvastatav. Järelikult on toimub antud võrgulehel isikuandmete töötlemine. Esmapilgul ilma fotografeerimise põhjust teadmata ei paista, et foto osas võiks esineda avalik huvi. Seetõttu peaks sellise foto üleslaadimisele eelnema isiku nõusolek selleks.

Lugupidamisega

Kaja Puusepp

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvedirektor peadirektori ülesannetes --WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:05 (EEST)

Vist räägitakse sellest pildist: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tildri_p%C3%B5ik_01.jpg --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Alguses on juttu sellest, et autonumbri järgi saab isikut tuvastada. Nähtavasti asja mõte on selles, et avalikustatakse, et selle ja selle isiku auto on viibinud Tildri tänaval, mitte selles, et auto number on avalikustatud. Edasi aga minu meelest loogika lonkab, Kui oleks näiteks pildistatud suures plaanis ainult autonumbrit, siis poleks mingeid isikuandmeid avalikustatud.

Edasi, kas ka näiteks tänavapilt, millel inimese nägu on äratuntav, on isikuandmete töötlemine? Andres 21. aprill 2010, kell 21:31 (EEST)

Saan nii aru, et tuvastamata isiku näopilti ei saa pidada isikuandmeteks. Sellest lähtuvalt ei ole ka anonüümse tänava või muu avaliku paiga pildi avaldamine isikuandmete töötlemine. Näopilt kuuluks isikuandmete hulka alles siis, kui see omistada teatud isikule.--Andrus Kallastu 29. juuli 2010, kell 18:31 (EEST)

Ma arvan ka, et asi pole selles, et võõrad inimesed saavad kellegi autonumbri teada. Pigem selles, et need, kes auto omanikku teavad, saavad tuvastada, kus ta mingil hetkel parajasti oli. Sel juhul peaks tõesti sama asi kehtima ka äratuntava näo kohta tänaval. --Epp 21. aprill 2010, kell 22:08 (EEST)

Õigemini, nad saavad teada, kus tema auto oli. Andres 21. aprill 2010, kell 22:48 (EEST)

Aga ma olen ka kuulnud, et kui avalikus kohas viibinud isik jääb juhuslikult pildi peale, siis tema luba pildi avaldamiseks pole tarvis. Andres 21. aprill 2010, kell 22:50 (EEST)

Sellest on pikk arutelu siin.

• § 10 lõige 1: "Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti."
• § 11 lõige 4: "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi."
• § 11 lõige 8: "Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada."--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:00 (EEST)

Eestis on veerand või koguni ligi pool autodest ametiautod, paljudele neist on firmatunnused peale maalitud. Sel juhul ei peaks vist olema tegu füüsilise isiku tuvastamisega? 1990ndatel oli kombeks kasutada asutuste numbriseeriaid, mille järgi oli kohe tänaval võimalik tuvastada, et auto kuulub kindlale juriidilisele isikule. Nt Veeteede Amet pani laevadele nimeks EVA (001, 002 jne) ja hankis autonumbrite seeria EVA ... See lõppes ära siis, kui autosid liisima hakati.SSGreporter 21. aprill 2010, kell 23:21 (EEST)

Me ei tea, kas inimene on pildistamisega nõus olnud, aga ta võib igal ajal meilt nõuda selle pildi kõrvaldamist. Kas nii?

Kas samuti pole ka autonumbritega? Kui omanik annab loa, võib autonumbrit pildistada, aga pärast võib ta nõuda pildi kõrvaldamist. Andres 21. aprill 2010, kell 23:30 (EEST)

Kohtasin nädal tagasi Hiiumaal piimaautot, mille eest- ja külgvaade olid niivõrd silmatorkavad, et ma pole tõenäoliselt ainus, kes seda autot pildistas. Ees: "Värske piim! Anna teed!" ja küljel lisaks lõbusale lehmapildile: "Tervitustega Eestimaa lehmadelt!" ning ettevõtte logo(d). Kui juht (füüsiline isik) nägupidi ära tuntav pole, siis auto sellisest kujundusest järeldub, et autoomanik on otse soovinud jäädvustamist. Pole ju mõeldav autot seepärast peatada, et igaks juhuks üle küsida.SSGreporter 21. aprill 2010, kell 23:44 (EEST)

Pöördu Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi poole. Mis siin ikka niisama targutada. Andmekaitse Inspektsioon on oma seisukoha öelnud ja ma ei näe praegu põhjust seda ebapädevaks pideda.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:48 (EEST)

Mina näen küll põhjust: esituse ilmne ebaloogilisus. Andres 22. aprill 2010, kell 00:21 (EEST)

Mulle ei tundu see ebaloogilisus ilmne. Aga kui tundub ebaloogiline, siis tulebki muudest instantsidest järgi uurida.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 00:26 (EEST)

Neil võib sisuliselt õigus olla, aga arutluskäigus on viga. Algul räägitakse sellest, et autonumbri järgi on võimalik isikut tuvastada ning tänu sellele tema kohta isikuandmeid saada, siis aga öeldakse, et "eeltoodust nähtub, et auto registreerimisnumber on käsitletav isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse mõttes". Ei nähtu ju. Andres 22. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)

Isikutel on tõesti õigus piltide eemaldamist nõuda, isegi kui nad on varem selleks loa andnud.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:49 (EEST)

Kas pole lihtsam lihtsalt kõik numbrimärgid mustaks või uduseks teha? Kasvõi igaks juhuks. Vikipeedia ei kaota sellest midagi, kui pildil numbrimärki näha ei ole.--Kyng 22. aprill 2010, kell 08:34 (EEST)

Muidugi. Välja arvatud juhul, kui me tahame illustreerida artiklit numbrimärgist. Andres 22. aprill 2010, kell 08:49 (EEST)

Selleks puhuks ehk ikka õnnestub mõne autoomaniku käest luba saada.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Kas sa väidad, et selle pildi avaldamiseks on vaja küsida luba? --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 18:33 (EEST)

Mina ei väida midagi.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 18:41 (EEST)

---

Vähemasti selle võiks jätta uduseks tegemata. --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Võimalik, et selle pildi juures on mängus. "avalik huvi".--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Isikute pildistamisest on juttu ka siin Vikipeedia:Autoriõigused. --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Sinna tuleks juurde lisada ka Isikuandmete kaitse seaduse paragrahvid.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Nüüdismuusika oskuskeel 2010

Eesti Arnold Schönbergi Ühing on küsimuse ees, kas kuulutada ka sel aastal välja tunnustusauhindade jagamine seisuga 31.12.2010 tehtud kaastööde eest nüüdismuusika valdkonnas. Milline on Vikipeedia kogukonna arvamus? --Andrus Kallastu 26. aprill 2010, kell 15:25 (EEST)

Kas see peab just nüüdismuusika olema? Kas eelmine kord vaadati rangelt, et muud muusikaalased artiklid arvesse ei läheks? Võiks üldiselt muusikateemaline olla. Adeliine 26. aprill 2010, kell 15:36 (EEST)

Eelmisel korral oli tehti osavõtt nigel. Kas saab midagi ette võtta, et asi paraneks? Andres 26. aprill 2010, kell 16:41 (EEST)

Kui seda võistlust muusikakoolides propageerida siis ehk annaks isegi nii konkreetse teema juures mingit täiendavat sisu saada.

Kuid üldiselt vähemalt samal kujul pole vast mõtet korraldada. Teema võiks laiem olla, "mida teha"-osa paremini välja toodud ning võistluse perioodi pole ka tarvis nii pikaks venitada. Nüüdismuusikaalaste artiklitega tuleks tegeleda aga ma pole kindel kas võistlus oleks siin parim võimalik lahendus. Ivo 28. aprill 2010, kell 10:08 (EEST)

Aitäh tagasiside eest! Eesti Arnold Schönbergi Ühing jätab sel aastal võistluse välja kuulutamata.--Andrus Kallastu 28. aprill 2010, kell 16:23 (EEST)

blokk - korduv masintõlke lisamine

Kuna masintõlkeid tekib aina tihedamini, siis kas äkki võiks olla blokeerimise põhjuste rippmenüüs "korduv masintõlke lisamine"? Ma arvan, et seda juhtub umbes sama palju nagu taunitavat käitumist, mis praegu on rippmenüüs kui mitte rohkemgi. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:03 (EEST)

Jah, võiks. Kuidas seda teha? Taivo 28. aprill 2010, kell 23:08 (EEST)

Ma ei tea, kuidas need rippmenüü tekstid tekitatud on sinna. ei oska teha seda. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:17 (EEST)

Kõigepealt peaks veenduma, et tegu on ikka masintõlkega. --Epp 28. aprill 2010, kell 23:54 (EEST)

arutelu kustutamine

kas pildi/artikli arutelu kustutamine on põhjendatud? kas see on vältimatu? Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:12 (EEST)

Minuarust väärivad allesjätmist vaid pikad arutelud, kus midagi olulist kokku lepitakse. Reeglina leiavad need aset selliste artiklite ja pilti arutelulehtdele, mida niikuinii ei kustutata.--WooteleF 28. aprill 2010, kell 23:24 (EEST)

Tegemist on juhtudega, kus pilt on juba kustutatud, aga pildi arutelu on veel alles. Nende kustutamine on tänuväärt tegevus, sest selliseid arutelusid ilma pildita on väga raske leida. Taivo 28. aprill 2010, kell 23:28 (EEST)

Ma ei ole viimasega nõus. kui artikli/pildi arutelu kustutada, siis on ju oht, et tehakse samas stiilis artikkel/pilt uuesti, sest ei pruugi selge olla, milles oli eelmine kord probleem. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:39 (EEST)

Tegelikkuses sellist probleemi ei ole.--WooteleF 28. aprill 2010, kell 23:54 (EEST)

Artiklite osas on Ave Marial õigus. Aga kui tõenäoline on, et luuakse pilt täpselt sama nimega, millel on samad puudused? Minu meelest ebatõenäoline. Ja kui luuakse samade puuduste ja teistsuguse nimega pilt, siis ei leia seda arutelu ikka üles. Taivo 29. aprill 2010, kell 00:01 (EEST)

Artikleid kustutatakse ka enamasti ilma sisulise aruteluta: sodimine, autoriõiguste rikkumine, mittetähelepanuväärne. See käib reeglina pikema jututa. Paljukest on selliseid artikleid, mille kustutamisele on eelnenud pikad vaidlused?--WooteleF 29. aprill 2010, kell 00:08 (EEST)

Minu meelest ei tohiks kindlasti kustutada arutelusid, mille puhul on vähimgi oht, et sama küsimus võib uuesti esile kerkida ja vaidlusi tekitada. Üldse ei peaks ilma mõjuva põhjuseta arutelusid kustutama.

Kui juba kustutamisest juttu; kas annaks tekitada mingit võimalust viimastes muudatustes kustutamislogisid mitte näidata? Et mulle laiendatud muudatuste vaade ei meeldi, on viimaste muudatuste jälgimine viimasel ajal täiesti võimatu. --Epp 28. aprill 2010, kell 23:53 (EEST)

Minul on viimaste muudatuste alguses nimeruumi rippmenüü, kust saab valida näiteks "(Artiklid)" ja siis piltidega seotud toiminguid ei näidata. Aga kustutamislogisid päris välja lülitada sealt ei saa. Taivo 29. aprill 2010, kell 00:01 (EEST)

Nõus, et säilida võiks arutelud lehekülgedele, millest kindlasti peaks tulevikus uuesti artikkel tekkima. Ja arutelu ei tuleks kustutada, kui puudus, millele juhiti tähelepanu, on eemaldatud (viimasel ajal ette tulnud). Küll aga ei näe ka mina mõtet sellel, et säilivad artiklita arutelud, kus nenditakse et tegu oli reklaamiga vms ja mida ilmselt enam uuesti ei looda. Kui sama nimega kustutatavat faili korduvalt üles laaditakse, tuleks kirjutada laadija arutelusse.

Konkreetse põhjuse võiks kustutamise juures senisest sagedamini anda küll (oli siis arutelu või polnud). Eeldamata, et kõik saavad arhiivist vaadata ja ise selgusele jõuda. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

"Viimased muudatused" → "Laiendatud viimased muudatused" võiks mugav lahendus olla küll, kui meeldib. Üpris võimalik, et isiklikule kujunduse alamlehele saab mingi koodijupi meisterdada, mis logikirje(d) peidaks, aga ei tea, kes oleks pädev aitama selles osas. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

Veel: Kui isikut solvatakse, siis kustutades palun ärge jätke laimu logisse (sisu oli...). Pikne 7. mai 2010, kell 14:11 (EEST)

Kuidas seda teha? Kas tuleb kõigepealt kõik maha tõmmata? Andres 7. mai 2010, kell 16:14 (EEST)

Lahter "Muu/täiendav põhjus" tühjaks teha lihtsalt. Pikne 7. mai 2010, kell 16:55 (EEST)

Wikimania

Selle Wikimania kuulutuse seal ülaservas (Wikimania 2010 on väljastanud kutse osalemiseks. Esita oma esitlus enne 20 mai.) peaks ära parandama. Ma küll leidsin mingi koha, aga ei julgenud torkida. --Epp 29. aprill 2010, kell 03:07 (EEST)

Torgi julgesti. Ühtlasi tuleks siis tõlgetele eelnevas mallis proofreading muuta kujule ready. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

Ei torgi ma midagi. Seal on mingid kaitstud leheküljed, ja ma pole kindel, kuhu ja mida kirjutada. Ei jaksa ka ürituse üksikasjadesse süveneda. Mingeid kutseid kuulutati ju nagu varemgi välja. Ja oletan, et lihtsalt osalemiseks pole vaja mingeid esitlusi? Kas siis tõesti keegi ei oska sellega tegeleda? Kust see praegune tekst siis tekkis? --Epp 30. aprill 2010, kell 02:17 (EEST)

Ainult siin tuligi muuta. Keegi on esitluse kujule presentatsioon parandanud, aga see tähendab sisuliselt sama ja on pisut kehvem variant. Praegune tekst põhineb tõlgete lehe resümee järgi osaliselt varasemate aastate tõlgetel. Sõnumi parandavad sealsed adminid ise. Pikne 1. mai 2010, kell 16:24 (EEST)

Nojah, aga ta näitab ikka seda vigast teksti. Andres 1. mai 2010, kell 20:41 (EEST)

Muudatuste tühistamine

Kui tahan tühistada artikli ajaloos kõige viimast muudatust, tühistab süsteem hoopis kõik muudatused, mis see kasutaja viimati selles artiklis tegi. Minu meelest pole varem nii olnud. Kuidas saaks ainult ühte, kõige viimast muudatust tühistada? Adeliine 29. aprill 2010, kell 22:59 (EEST)

Mina teen nii, et klõpsan artikli ajalugu. Seal antakse kõigi versioonide salvestamise kuupäev ja kellaaeg. Siis klõpsan eelviimase (või ükskõik missuguse) versiooni salvestamise kuupäeva ja kellaaja peale. See versioon siis kuvatakse. Siis klõpsan redigeerimise nuppu. Saan hoiatuse, et redigeerin vana versiooni ja kui salvestan, lähevad kõik vahepealsed muudatused kaotsi. Noh, seda vaja ongi. Ei muuda midagi, kohe salvestan. Kokku neli klõpsu: ajalugu -> kuupäev ja kellaaeg -> redigeeri -> salvesta. Taivo 29. aprill 2010, kell 23:19 (EEST)

Koguaeg on olnud nii (vähemalt senikaua kui mina olen adminn olnud), et kui üks kasutaja on teinud mitu muudatust järjest, siis viimase tühistamisel tühistatakse kõik sama kasutaja järjestikkused muudatused.--WooteleF 29. aprill 2010, kell 23:24 (EEST)

Aga olemas on ka "eemalda" nupp. See peaks ainult viimase redaktsiooni eemaldama.--Kyng 30. aprill 2010, kell 10:04 (EEST)

vana elanike arv

Kuidas elanike arvu muutust kajastada nii, et aruteluleht jääb sodimata? Mäletan, et kuskil kasutasin selle kohta mingit tabelisarnast asja. äkki on kellelgi parem mõte? Ave Maria 1. mai 2010, kell 12:05 (EEST)

Pooldan tabelikuju nagu nt artiklis Aegviidu. Geonarva 1. mai 2010, kell 12:17 (EEST)

Ma ei ole kindel, et siin on aluseks statistikaameti andmed. Ave Maria 1. mai 2010, kell 12:29 (EEST)

Ei olegi. Seal on rahvastikuregistri andmed. --Metsavend 1. mai 2010, kell 12:38 (EEST)

Kui teha mingi mall, siis peab olema võimalus kirjutada ka märkusi (kuupäev, päritolu (rahvaloendus jne), allikaviide ja võib-olla veel midagi. Vormistada võib ka ilma mallita. Andres 1. mai 2010, kell 20:37 (EEST)

Probleem ei ole mitte selles, et me ei saaks seda artiklisse panna, vaid selles, et jäetakse panemata. Andres 1. mai 2010, kell 20:38 (EEST)

Kotkaristi teenetemärk inglise Vikis

Kotkaristi teenetemärk on inglise Vikis kahe nime ja artikliga, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Military_Order_of_the_Cross_of_the_Eagle ja http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_the_Cross_of_the_Eagle Mõni kompetentsem vikilane võiks selle korda seada. Amherst99 5. mai 2010, kell 10:34 (EEST)

Ametlik ingliskeelne nimi on Order of the Cross of the Eagle, mitte Military Order of the Cross of the Eagle. Amherst99 5. mai 2010, kell 10:37 (EEST)

Veelkord valdadest

Mida kauem ma siin Vikipeedias tegutsen, seda enam häirib mind see, et kõiki väiksemaid haldusüksusi nimetatakse eesti vikis valikuta valdadeks. Vald on siiski ju maa omavaliitsus, mitte aga näiteks 10 miljoni elanikuga linn. Arvan jätkuvalt, et tuleks ikkagi kasutada nimetusi nagu kommuun või munitsipaliteet jne. -- Ahsoous 6. mai 2010, kell 10:53 (EEST)

Järgime Peeter Pälli soovitust. Seda me ei saa otsustada Vikipeedia sees, aga on idee moodustada vastav terminoloogiakomisjon. Sa võiksid selle töös osaleda. Andres 6. mai 2010, kell 10:57 (EEST)

Üldiselt arvan, et tunduvalt parem oleks lähtuda sellistest nimedest nagu teised eestikeelsed entsüklopeediad... ja vähe sellest, kui ikka näed et selle eesti viki jaoks valla pindala on nii kaks korda suurem kui Saaremaa võtab ka ikka kukalt kratsima -Ahsoous 6. mai 2010, kell 11:00 (EEST)

Minu meelest tuleks jäljendada eelkõige entsüklopeediate püüdu järgida keelemeeste soovitusi. Ja vastuväited tuleks esitada eelkõige keelemeestele, antud juhul Peeter Pällile. Veel parem oleks terminoloogiakomisjonis need asjad läbi vaielda. Ma ei tahaks vaielda isekeskis, sest ma ei näe sellel perspektiivi, ja minu jaoks on peaasi see, et oleks üldtunnustatud kokkulepe, sellepärast ma terminoloogiakomisjoni tahaksingi.

Mis selles imelikku on, kui vald suure pindalaga on? Andres 6. mai 2010, kell 14:06 (EEST)

Andresel on õigus. Vikipeedia ei ole see koht, kus uusi termineid leiutada. Pigem peame olemas olevat refereerima. Kui on tõesti ettepanekuid, siis tasub pöörduda sellega tegelevate spetsialistide/teadlaste poole.--Kyng 6. mai 2010, kell 23:07 (EEST)

Kuule minu meelest on eestikeelne Vikipeedia just praegusel ajal see koht kus ainsana kogu eestikeelsest teatmekirjandusest kasutatatakse sõna vald kui teised kasutavad kommuune ja munitsipaliteete jmt. -- Ahsoous 6. mai 2010, kell 23:11 (EEST)

Kus konkreetselt neid sõnu kasutatakse? Meie üldentsüklopeediad ei pea vajalikuks kohaliku pmavalitsuse üksustele tähelepanu pöörata. Andres 7. mai 2010, kell 00:02 (EEST)

Loomulikult nendest ammendavate ülevaadete andmine on piisavalt keeruline ja reaalselt tavainimesele vaevalt, et huvigi pakub, nii et mingite väiksemate haldusüksuste kohta artikleid tegema ei hakata, vaid ikka ja ainult asulate kohta. Küll võib nati infot siiski leida, küll jah mitte EE riikide artiklitest ja 15. köites on veel sissejuhatuses öeldudki, et haldusüksuste (enamasti esimest suurusjärku üksuste). Üksnes paari sõnaga on neid mainitud artiktlites: kommuun (väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Itaalias, Alžeerias, Belgias, Rootsis ja mõnes muus riigis), munitsipaliteet (mõne riigi nt. USA, Suurbritannia ja Jaapani linna vm. omavalitsus) /võimalik, et veel kusagil/. Samas aga näiteks Tea entsüklopeedia artikkel 'Brasiilia' - Haldusjaotus, 26 osariiki, mis jagunevad munitsipaliteetideks... Aga kui sa siin meenutad mingeid terminoloogiakomisjone, siis küllap ikka selle pärast, et eks sa oled isegi tähele pannud, kui sageli jääb eestikeelsetest terminitest puudu (ja laensõnad ikka hästi ei sobi, kuigi juhtub et eestikeelsetest ei saa ükski tont aru ja ei hakka neid iialgi kasutama /arvutiterminoloogia näiteks :p/) -- Ahsoous 7. mai 2010, kell 06:49 (EEST)

Terminoloogiakomisjoni otsus oleks kindlasti autoriteetsem nii Peeter Pälli soovitusest kui ka entsüklopeediate senisest pruugist. Olen kindel, et kõik entsüklopeediad juhinduksid sellest. Komisjon peaks olema võimalikult laiapõhjaline, et ta oleks autoriteetsem. Kõige tähtsam minu meelest ongi, et teatmeteosed komisjoni soovitusi järgiksid.

Terminiteks on sageli laensõnad.

Seda võib Peeter Pälli käest üle küsida, kumba ta Brasiilia omavalitsusüksuste nimetamiseks soovitab. Minu meelest ta lihtsalt soovitab pigem "valda" kui "munitsipaliteeti", mitte et viimane vale oleks. Keelemeeste soovitused on sageli revisionistlikud, nagu ka soovitus kasutada sõna "vald". Andres 7. mai 2010, kell 08:55 (EEST)

Kas see soovitus tähendab ka seda, et 'Teatro Municipal'ist, mis on linnateater saab siis vallateater? jne. Ei usu. Aga segadus suureneb. -- Ahsoous 7. mai 2010, kell 09:13 (EEST)

Mina tõlgiksin "Munitsipaalteater", aga küsime Peeter Pällilt üle. Andres 7. mai 2010, kell 09:36 (EEST)

Ringvaade

Täna on Ringvaates juttu Vikipeediast. Kes vaadata ei jõua, siis küll see varsti ka arhiivi jõuab. Ivo 10. mai 2010, kell 16:24 (EEST)

isikuandmete kaitse jms

Ma olen püüdnud redigeerida enda isiku kohta käivat artiklit -- edutult! Olen püüdnud kustutada sealt täiesti mõttetuid detaile (nagu mingit ühekuulist töötamist kuskil ajakirjas, mis kahe kuu pärast läks niikuinii pankrotti ega jätnud endast E. kultuurilukku mingitki jälge, vms), või siis mu elu raskemaks tegevaid detaile, nagu eelkõige sünniaasta (minu sünniaastaga on võimatu tööd leida, isegi majutust välismaal raske) -- see on samas ka isikuandmete privaatsuse rikkumine ja seega seadusevastane, kas pole? Mul tohiks olla õigus lõplikule sõnale iseennast puudutavas artiklis. Kui ei, siis nõuan üldse selle maha võtmist! Ma ei leia mingeid Viki tegijate kontaktandmeid. Pole aega ka lugeda läbi kõiki kilomeetritepikkuseid juhendeid. Palun rääkige minuga! Võiksin teile teha muudki kaastööd, kuid mitte musta auku!

Edu teile teie asjas, aga ainult siis, kui olete aumehed.

Ann Must

Tere! Mina olen Andres Luure. Võtsin need asjad, mida Sa mainisid, välja, aga minu veendumuse järgi peaksid need asjad seal siiski olema. Sinu sünniaasta on kirjas igas teatmeteoses ja Sa oled nii tuntud tegija, et keegi sellest ei hooli. Ajakirja tähtsust on raske objektiivselt hinnata, pealegi me kirjutame ka perifeersetest asjadest. Kui iga inimene ise otsustaks, mida tema kohta kirjutatakse, siis ei oleks võimalik objektiivne ja ammendav käsitlus. Andres 11. mai 2010, kell 09:30 (EEST)

Majutuse osas Sul võib õigus olla. Ka töö suhtes; ma lihtsalt ei suuda seda uskuda. Andres 11. mai 2010, kell 20:47 (EEST)

Enamiku tegijatega saab ühendust, kui minna kasutajalehele ja kasutada meili saatmise nuppu. Soovitan oma päris nime mitte avalikustada, sest kogu toimetamisprotsess on avalik. Andres 11. mai 2010, kell 09:33 (EEST)

Isikuandmete kaitse seadus

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

Lg. 3 Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi.

Ning lõige kaks meie puhul ei kehti.--WooteleF 11. mai 2010, kell 10:24 (EEST)

Tervist! Kategooriana on muidu sünniaasta hetkel järgi, kuid kuna tegu on avaliku informatsiooniga, siis ma ei näe põhjust, miks peaksime sünniaega üldse varjama.

Ehk oleks võimalik artiklisse teist üks pilt saada? Ivo 11. mai 2010, kell 11:21 (EEST)

Kogu artikkel on viitamata. Minu arusaamist mööda on Ann Mustal õigus keelata oma sünniaasta avaldamine Vikipeedias, isegi kui see on varem mujal avaldatud. Keegi võiks kindluse mõttes Andmekaitse Inspektsioonist järele pärida.--WooteleF 11. mai 2010, kell 11:32 (EEST)

Kui rääkida seadusest, siis minu arvates ei peeta silmas selliste elulooliste andmete avaldamist, mis leiduvad trükitud üldentsüklopeediates. Andres 11. mai 2010, kell 20:42 (EEST)

Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.--WooteleF 11. mai 2010, kell 21:24 (EEST)

Piltide formaat

Paljudel juhtudel on meil pilt pisema suurusega kui seesama samas artiklis ingliskeelses vikipeedias. See ei ole mõistlik praktika, sest sel on kaugeleulatuvad alateadvuslikud rahvuspsühholoogilised tagajärjed. Panen ette, et kasutada samu pildisuurusi nagu ingliskeelne vikipeedia. --Kk 17. mai 2010, kell 15:11 (EEST)

Mulle tundub, et selliseid pilte on meil väga vähe, millel suurus on määratud, minu meelest peamiselt infokastides. Ülejäänute puhul on ju ikka püütud alati panna "thumb", nii et igaüks näeks vastavalt oma seadetele. --Epp 17. mai 2010, kell 15:33 (EEST)

Sealt see probleem ilmselt suuresti tulebki, et 'thumb' tekitab inglise vikipeedias suurema pildi kui eesti omas. Vrd. nt William Henry Fox Talbot ja [en:William Fox Talbot]. --Kk 17. mai 2010, kell 15:57 (EEST)

Mina näen neid sama suurelt.--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:00 (EEST)

Mina näen eesti omas 300 px ja inglise omas 220 px; just nii, nagu ise olen kummaski oma seaded pannud. :-) Aga ilma sisse logimata on ilmselt mõlemad sama kribud. --Epp 17. mai 2010, kell 16:03 (EEST)

Noei :-) — default, kui isiklikke seadeid pole pannud? Võrrelge siis nt pilti artiklis Thomas Sebeok, see on olemas neljas vikipeedias, inglisekeelse thumb on teistest suurem. Kontrollisin mitme arvuti pealt. Niipalju kui ma aru saan, valdav enamik arvutikasutajaid näeb ingliskeelse vikipeedia oma suuremana. --Kk 17. mai 2010, kell 16:26 (EEST)

Ma ei olnud oma isiklikke seadeid kunagi muutnud ning pilte näitas kõikjal ühesuurustena. Taastasin igaks juhuks ikka default-eelistused ja kõik pildid olid endiselt ühesuurused. Erinevus tekkis küll siis kui välja logisin. Samas ei näe ma vajadust pilte suuremaks teha. Alati on võimalik pildile vajutada ja seda eraldi vaadata.--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:30 (EEST)

Tõeliselt huvitav! - administraatoritele on järelikult tehtud teisugune vaade automaatselt. Ma näen seda erinevust sõltumata sisselogimisest. Enamik kasutajaid järelikult näeb erinevust, see on aga sisseloginud administraatorite eest varjatud. --Kk 17. mai 2010, kell 16:40 (EEST)

Mul oli inglise vikis ka vaikimisi 180px, kuigi ma polnud kunagi seda muutnud. Ehk võeti ühendkonto loomisel aluseks eesti viki seaded?--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:54 (EEST)

On küll vaikimisi meie 180-piksline laius nende 220 piksli vastu. Aga pisipildid on ainult inglise vikis suuremad, mujal on ikka nagu meil. Ma arvan samuti, et nad ei peaks suuremad olema, nii ehk naa tuleb lähemalt vaatamiseks pisipildile klõpsata. Ja isiklikud sätted on muudetavad. Pikne 17. mai 2010, kell 16:49 (EEST)

Mina näen praegu sisseloginuna itaalia, saksa ja inglise vikis kõigis erineva suurusega (saksakeelses suuremana kui ingliskeelses, itaaliakeelses väiksemana). Eesti vikis on mul seatud maksimaalne suurus ja ma näen pilti mitu korda suuremana kui teistes vikides. Ma ei usu, et administraatoristaatus midagi loeb (ma olen küll ka inglise vikis administraator). Andres

Logi välja ja vaata siis. --Kk 17. mai 2010, kell 16:54 (EEST)

Väljalogimine muutis pildi suurust ainult eesti vikis, kus mul on seade. Andres 17. mai 2010, kell 16:57 (EEST)

Selge — probleem olemas ja päritolu kindlaks tehtud — aitäh, Pikne!. Panen ette muuta eesti vikipeedias kah vaikimisi laiuseks 220 pikslit. Tundub, et ma ise seda teha ei saa. --Kk 17. mai 2010, kell 16:53 (EEST)

Mina leian ka, et võiks seda vaikimis suurust natukene kasvatada küll. See 180 pikslit on ikka võrdlemisi kribu. Neile, kel seadetes omale sobiv suurus määratud, ei muuda see küll midagi, aga sisselogimata kasutajatele võib olla võrdlemisi teretulnud. Hendrik 17. mai 2010, kell 16:55 (EEST)

Minu poolest võib nii teha, aga meil on alati olnud inimesi, kelle meelest suured pildid on liiga agressiivsed. Noh, võib-olla 220 px ei ole nende jaoks liiga suur. Andres 17. mai 2010, kell 16:57 (EEST)

Peab hääletuse tegema.--WooteleF 17. mai 2010, kell 17:01 (EEST)

Arvan, et konsensuslik kompromiss annaks parema tulemuse. Andres 18. mai 2010, kell 02:22 (EEST)

Ma ei tea kas kellelgi on juurdepääsu failile LocalSettings.php nimelt need vaikimisi thumbi suurused saaks seal paika panna $wgDefaultUserOptions abil. Muidu asja saab muuta tolles failis reaga $wgDefaultUserOptions['thumbsize'] = 4; (ehk see arv 0..5 näitab 120, 150, 180, 200, 250, 300 px - vaikimisi on väärtus 2 ehk siis 180 ja 4 on siis 250px. Ilmsesti eri keeltes on faili LocalSettings.php sisu tsipa erinev, täpsemalt vaadake näiteks http://www.mediawiki.org/wiki/Manual:$wgDefaultUserOptions --Ahsoous 17. mai 2010, kell 17:19 (EEST)

Ah seda veel, et inglisvikis on olemas ka thumbi suurus 220, nii et eesti vikis tähendab suurus 4 et pilt on 250px, inglisvikis aga 220px -- Ahsoous 17. mai 2010, kell 17:28 (EEST)

Kas seda annab äkki muuta massiivis $wgThumbLimits? Hendrik 17. mai 2010, kell 20:12 (EEST)

Annab küll jah -- Ahsoous 17. mai 2010, kell 21:38 (EEST)

Artikli pildi laius võiks olla 300px ja see pole liiga suur isegi mitte 1024px laiusel ekraanil. 1024px on vähim laius, millega veebilehed praegu arvestavad. Eesti Vikipeedias on artikli laiuseks sellisel ekraanil umbes 800px. Kui pilt oleks 300px, siis tekstile jääks ruumi ligikaudu 500px, kuhu mahub umbes 65 tähemärki teksti. Selline tekstiosa laius on lugemiseks päris sobilik, sama lai on ka näiteks Postimehe veebiversiooni artikkel ja trükitud lehe kõige laiem veerg. Väga pikas reas teksti pole mugav lugeda. Seega minu arvates võiks artikli pilt olla küll 300px lai. Valju 17. mai 2010, kell 22:39 (EEST)

Kui vaikimisi pildisuurust muuta, siis selliseid ettepanekuid nagu 300 px on küll päris jubedad kohe. Meil ei ole siin mingi pildialbumiga tegu. Kui mõnda pilti on vahel tarvis parema vaadeldavuse huves suuremaks venitada, siis seda annab ka alati teha.

Vaikimisi suurus võib põhimõtteliselt 200 px olla küll. Suurem oleks aga juba liiast. Ivo 17. mai 2010, kell 23:47 (EEST)

Artiklis olevad pildid pole kujunduselemendid või lihtsalt kohatäide, vaid pildid on sama olulised kui tekst. Nii nagu tekst peab olema loetav ja arusaadav, peavad ka pildid olema arusaadavad ilma neid teises aknas avamata. Valju 24. mai 2010, kell 12:04 (EEST)

Leian täpselt sama. Andres 24. mai 2010, kell 17:54 (EEST)

Olen ka Valjuga samal seisukohal. Pilt peab olema loetav. Miks peab tegema lisaklikke, et rohkemat näha? Mäletan, et kunagi pidin pidevalt pikslitega jamama, et midagi näha oleks. --Tiuks 24. mai 2010, kell 20:18 (EEST)

vahekokkuvõte

3:4 külgede suhtega pilt, laius 250 px

4:3 külgede suhtega pilt, laius 250 px

Natuke piklikum pilt, laius 250 px

220px 1 hääl

180px 1 hääl

natuke suurem kui 180px 1 hääl

300px 1 hääl

200px 1 hääl

--WikedKentaur 24. mai 2010, kell 07:15 (EEST)

Probleem antud juhul pole mitte absoluutses suuruses, vaid selles, et ei ole mõistlik süstemaatiliselt olla väiksemate piltidega kui ingliskeelne vikipeedia (sest see kultiveerib alateadlikku rahvuslikku alaväärsuskompleksi). S.t. mõistlik on thumb default muuta inglise vikiga võrdseks. Kui see on 220px, siis 220px. --Kk 24. mai 2010, kell 10:37 (EEST)

Äkki peaks saatma hoopis inglise vikile palve, et nad vähendaksid oma pildisuurust.--WooteleF 24. mai 2010, kell 10:52 (EEST)

Soov mitte erineda inglise vikist ja üle võtta inglise viki väikseimgi vormiline muudatus ilma sisulise vajaduseta, näiteks igasugused mallid arutelulehekülgedel jne, ongi alaväärsus. Muidugi, ka soov igal juhul erineda viitab alaväärsusele. Valju 24. mai 2010, kell 11:21 (EEST)

Täiesti õige. Paljudes detailides on mõistlik ajada oma rida.--Kk 24. mai 2010, kell 12:11 (EEST)

mina annaks hääle 250px ... ja seda 220 võimalust ei hakkaks üldse juurde tekitamagi -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 11:56 (EEST)

Miks ka mitte. Nõus ka selle variandiga. --Kk 24. mai 2010, kell 12:11 (EEST)

Meil on konsensusele raske jõuda, sest Ivo meelest on üle 200 juba liiast. Äkki Ivo lepib 220-ga, siis oleks meil kompromiss käes? Andres 24. mai 2010, kell 17:54 (EEST)

sest see kultiveerib alateadlikku rahvuslikku alaväärsuskompleksi ma ei saa sellest väitest aru. Ja mul on savi, mis suurusega need pildid vaikimisi on, sest ma ei näe, et see erilist tähtsust omaks.--Kyng 24. mai 2010, kell 13:06 (EEST)

Minu meelest see on tähtis kas või sellepärast, et registreerimata kasutajad näevad neid pilte just niimoodi. Andres 24. mai 2010, kell 17:54 (EEST)

Ma ei saa aru, mis kaugeleulatuvast rahvuspsühholoogilisest tagajärjest siin juratakse. Mis rahvuslik alaväärsuskompleks? Mulle tundub, et siin käib hiire elevandiks puhumine. Ma leian, et mitte midagi pole tarvis teha. Või kui te siiski kole kangesti tahate, siis võib ju 200-le tõsta, aga üle on minu meelest mõttetu. Taivo 24. mai 2010, kell 20:01 (EEST)

Ka mulle jääb see alaväärsuskompleksi jutt enam kui arusaamatuks. Ning mis vahet seal on, kuidas registreerumata kasutajad pilte näevad – enamus kasutajaid pole niikuinii oma pildiseadeid muutnud ja seega võiks öelda, et praktiliselt kõik (99+ %) inimesed näevad pilte sedasi.

Mõte oli lihtsalt selles, et kui inimene pöördub eestikeelsest artiklist iw kaudu ingliskeelse artikli juurde, siis peaaegu iga kord on ka sama pilt seal paremini nähtav, sest ta on suurem. --Kk 24. mai 2010, kell 21:49 (EEST)

Noh, kui praktiliselt kõik näevad pilte sedasi, mis siis veel peaks tähtis olema? Andres 24. mai 2010, kell 22:11 (EEST)

Mulle endale lihtsalt tundub, et 200 on nagu selline ilusam ja ümmargusem number ning laiupidi piltidele sobib paremini kui 180 pikslit. Aga võttes suurem mõõt, siis pikkupidi pildid (nb! isikuartiklid) lähevad jube suureks ning pealetükkivaks kätte ära. Lisasin kõrvale võrdluse 250 px puhul (300 px on juba nii rõvedalt suur, et siin püüaksin isegi pikkupidi piltide näidet vältida).

Kui aga 200 ikka kohe kuidagi ei kõlba, siis võib ka 220px olla.Ivo 24. mai 2010, kell 21:41 (EEST)

Roopide pilt on erand ja sellistele eranditele võib ju käsitsi laiuse lisada ja minu arvates võiks sama pildi ka rõhtsaks keerata, sest need roobid ei ripu. Tavalise portreefoto puhul ei ole ka 300px laiune pilt liiga suur 1024x768px ekraani puhul. Selliseid ekraane kasutab umbes 25% keskmise veebilehe külastajatest, veel väiksemate monitoride osakaal on <2%, seega suuremaid monitore kasutab 73% inimestest ja nende jaoks ei ole 300px pilt sugugi suur, pigem jääb ekraan kasutult tühjaks. Valju 24. mai 2010, kell 22:05 (EEST)

Kui artikkel räägib roopidest, siis minu meelest pole ka selline pilt liiga suur. Ja need teised on ju igati ilusad pildid. Andres 24. mai 2010, kell 22:11 (EEST)

Ma ei oska oma juttu enam õigesse kohta kirjutada. Olen nõus, et 180 px on ikka väga väike, ja ega 200 pole oluliselt suurem. Meie saame ju hääletada ainult oma maitsest ja seadetest lähtudes. Minu ekraanil ei ole 300 px "rõvedalt suur", mõnikord võiks ka veel suurem olla. Seega olen võimalikult suure pildi poolt. --Epp 24. mai 2010, kell 22:45 (EEST)

Noh, vähemalt 220 px on kõigile vastuvõetav, muudame siis niigi palju. Või ei, Taivo pole nõus. Andres 24. mai 2010, kell 22:11 (EEST)

Oi, siin ju hääletus käimas :) Ma olen pildi suurendamise poolt. Mul pole eelistust pikslite arvu suhtes aga suurendamise osas täiesti nõus. Ave Maria 24. mai 2010, kell 22:50 (EEST)

Minu meelest tuleks otsida kompromissi, mitte hääletada. Andres 24. mai 2010, kell 23:38 (EEST)

Koos minuga kolm kasutajat on öelnud, et muuta pole tarvis. Pealekauba jääb põhjendus ähmaseks. Suurel osal piltidest on ikkagi rohkem detaile, kui kas või 300 piksli korral silmatavad on. Iga laius on ainult murdosa piltide jaoks see kõige optimaalsem. Üldjuhul tuleb lähemalt vaatamiseks pilt ikkagi avada. Võiks arvata, et pisipiltide mõttele pole pihta saadud. Siis võiks veel arvata, et entsüklopeedia tähendab ennekõike ta tekstiosa ja täiendav pildimaterjal ei pea selle kõrval esile tükkima. Mainin veelkord, et pisut suuremad pisipildid on kõigest inglise viki eripära. Vaikesätet muudetakse konsensuse korral. Kuna selleks, et 180-pikslist pilti võõristada osata, peab kogenud kasutaja olema, siis usun, et nad oskavad ka oma isiklikku vastavat sätet muuta. Pikne 24. mai 2010, kell 23:24 (EEST)

Asi pole mitte selles, et näha kõiki detaile, vaid selles, et vabalt näha, mis pildil on kujutatud, ja veel parem, üldse mitte vajada suurt pilti. Pealegi, see suur pilt kipub ju olema liiga suur.

Mida Sa nimetad esiletükkimiseks?

Kõigepealt peab kogenud kasutaja olema juba selleks, et taibata tahta pilte suuremana näha. Andres 24. mai 2010, kell 23:38 (EEST)

Mina olen suurendamise vastu. Leian, et 180px on piisav. 250px või 300px tundub väga kole isegi 1280x1024 monitoriga.--WooteleF 25. mai 2010, kell 10:24 (EEST)

Kas Sa oleksid ka 220 piksli vastu? Andres 25. mai 2010, kell 11:41 (EEST)

Jah. 200px vastu ka.--WooteleF 25. mai 2010, kell 15:58 (EEST)

lugejate kuvari punktide arv

Eee, enne kui miskit otsustate, paluks leida ka andmed selle kohta, millise suurusega (nt 1280x1024 vs 1280x800 jne) kuvaritelt Vikipeediat loetakse? Kui säherdune info on kättesaadav, siis võiks seda võrrelda ka en/de/jne wikide omaga. Kui samas siiski leidub inimesi, kes teevad kaastööd Vikipeediale pihuarvutiga, nt 640x480 siis ka nendele peaks olema võimalus. Nt toon viimase laupäeva metsas, mul oli kiiresti ühe eluka nime vaja leida ja leidsin selle wikipediast ja ilma piltideta ja taskutelefoni abil.... ehk siis enne millegi otsustamist paluks teada täpselt, mida tegema hakatakse ... suwa 24. mai 2010, kell 23:26 (EEST)

Kui vaikeväärtust suurendataks 180 pikslilt 220 pikslile, kas see muudaks midagi?

Kas lugeja võib üle minna ilma piltideta režiimile? Andres 24. mai 2010, kell 23:33 (EEST)

Enamikes brauserites on võimalus pildid välja lülitada. --WikedKentaur 25. mai 2010, kell 07:19 (EEST)

Kui suwa tahtis minu resolutsiooni teada, siis ma olen teinud kaastööd ka 800×600 resoga, aga viimasel aastal põhiliselt 1024×728, sageli on välislinke paha 800×600-ga kontrollida. Ja kui ma tahan mõnd pilti korralikult vaadata, siis ikka kaks klõpsu: kõigepealt pildile, et terve ekraan pilti täis oleks, aga kuna sellest jääb tavaliselt väheks, siis veel täissuuruses ka. Taivo 25. mai 2010, kell 11:00 (EEST)

Huvitav küll. Mina klõpsan ainult juhul, kui pole näha, mis pildil on, ja nii juhtub harva. Tõsi küll, olen seadnud pildi suuruse maksimumile. Andres 25. mai 2010, kell 11:40 (EEST)

Mina ise olen siiski arvamusel, et pisipilt peabki pisike olema. Samuti olen reeglina sama arvamust kohanud (alles katsetasin ühe lähedalesattunud inimesega, et mida tema arvab). Lahtiseletatuna: ma mõtlen selle all seda, et 250 px või 300 px on siiski liiga väike, et pilti korralikult näha ja kui ma seda vaadata tahan, siis ma ka klõpsan selle peale. Tihti veel teistki korda, et originaalsuurust näha. Pisipildile on aga 200 px (või 220 px) tihti maksimum, mis suuruses seda näha sooviks ning sellest reeglina piisab, et otsustada, kas ma soovin seda lähemalt uurida või mitte. Ivo 25. mai 2010, kell 13:45 (EEST)

Mis põhjusel me üldse peaksime kasutama pisipilte? Tavalises entsüklopeedias ja muus raamatus on ju normaalsed pildid, mitte pisipildid. Siin on meil võimalus pakkuda lisaks näha pilti väga suurena. Aga sellepärast ei pea ju hakkama pilte pisikesteks tegema. Andres 26. mai 2010, kell 13:50 (EEST)

Tavalistes entsüklopeediates on (reeglina) väga väikesed pildid. Raamatutes on pildid sageli kuskil keskel või lõpus eraldi osana toodud.--WooteleF 26. mai 2010, kell 14:00 (EEST)

Tavaliste entsüklopeediate pildid on arusaadavad ilma klõpsamata. Eesmärgiks ei ole ju pisipildid, vaid arusaadavad pildid. Tuleb veel arvestada, et ekraanil peab kõik olema suurem. Andres 26. mai 2010, kell 18:12 (EEST)

Sa räägid nii, nagu praegu oleksid pildid vaikimisi arusaamatud. Minu meelest pole see nii. Taivo 26. mai 2010, kell 18:36 (EEST)

Miks neid siis klõpsima peab? Andres 26. mai 2010, kell 19:05 (EEST)

Et asjast täit ülevaadet saada. Pildi vaikelaiuse suurendamine 300 või isegi 400 pikselini poleks lahendus. Taivo 26. mai 2010, kell 20:07 (EEST)

Võimalus saada täit pilti on boonus. Aga siin on toodud selline argument, et pildile tuleb niikuinii klõpsata, sellepärast ei ole mõtet suuremat pilti teha, kui hädapärast tarvis. Andres 26. mai 2010, kell 20:52 (EEST)

Andres, vaata näiteks ENEdes olevaid pilte. Enamus nagu kirbusitt, vaevu saab aimu, mis seal kujutatud on.--WooteleF 26. mai 2010, kell 20:41 (EEST)

Kas Sulle siis meeldib selline asi? Mina olen küll ENE-st alati aru saanud (Vikipeediast mitte alati), aga suuremad pildid oleksid enamasti ikkagi paremad. Andres 26. mai 2010, kell 20:52 (EEST)

Minu vanas ENE-s on juhuslikult lahti võetud kohas üle poole lehekülje laiused kaardid, millel on iga sõna loetav. Ka kõik inimesed on piltidel äratuntavad. Sellest asjast siin on saanud ju lihtsalt maitse üle vaidlemine. Paratamatu on see, et meil on erinevad ekraanid ja ekraaniseaded, ja ilmselt ka muud isiklikud eelistused. Meid see vaikeväärtus ju ei puudutagi, sest oskame ja saame ise oma seadeid muuta. Esialgsest mõttest on teema ju kõrvale kaldunud. Mina olen tavaliselt väga inglise viki iga hinna eest ahvimise vastu, aga kas nüüd ikka ei võiks nende seadeid siis järgida. --Epp 26. mai 2010, kell 21:01 (EEST)

Jah, ettepanek oli tõsta vaikeväärtust 180 pikslilt 220 pikslile. Andres 26. mai 2010, kell 21:03 (EEST)

kiire kuugeldamine ja vaatame siia: http://webusability-blog.com/screen-resolution-statistics-and-tips/

ma miskipärast ei usu, et eesti veebisirvijate statistika oluliselt erineks,

samas on juba ka siin kirjas, et paljud kasutavad vanemaid kuvareid väiksema punktide arvuga

ning uued pihuseadmed on ka väiksema punktide arvuga, seega peavad pisipildi olema nii

minimaalsed kui vähegi võimalik suwa 25. mai 2010, kell 16:15 (EEST)

Sellest statistika põhjal võiks öelda samas öelda, et suurt mitte keegi ei kasuta veebi sirvimiseks ekraani alla 1024 px ja sellise ekraani juures ei ole siiski veel olulist vahet, kas pilt on nt. 180px või 220px. Isegi 1920 px ekraanilaius on kolm korda levinum kui 800 px ekraanilaius ja 1920 px ekraanil on need pisipildid juba tõesti äraütlemata pisikesed.

Kuna need praegused pisipildi standardid said paika pandud nähtavasti peaaegu 10 aastat tagasi, siis pildisuuruse tõstmine 20 või 40 piksli võrra erilist probleemi nüüd küll ei tohiks põhjustada. Keskmine ekraanisuurus on selle aja jooksul kõvasti kasvanud. Ivo 25. mai 2010, kell 21:55 (EEST)

siin on siis eesti veebide neutraalne statistika: http://metrix.station.ee/?act=techstat

1024x768 juhib ... suwa 26. mai 2010, kell 12:25 (EEST)

*Paraku pole öeldud kui pika aja statistika see on. Olles Google Analyticsi kasutaja, võin arvata, et viimase kuu statistika, kuid see pole kindel. *Teiseks. 1024x768 on pärit ajast kui monitoride ekraani punktide arv ja kuvasuhe oli standardne. Tänapäeval on valikuvõimalus tunduvalt mitmekesisem. Kui arvestada ainult laiust, siis juhib 1280px 43,09 protsendiga, 1024px on teisel kohal 27,79 protsendiga. Seega kogu veebi sisu peab parimal võimalikul moel sobima laiusega 1280, kuid olema laiuse 1024 puhul veel horisontaalsuunas kerimisribata. Valju 26. mai 2010, kell 14:01 (EEST)

Mulle ei tundu, et selle teema esialgne mõtte oli midagi muud kui isiklikud eelistused. Mõistagi peab päris entsüklopeedias alati olema võimalik aru saada, mis pildid kujutatud – olgu inimese pea siis täpselt sinna mõne sendimeetrise ruudu sisse lõigatud või kaardi jaoks rohkem ruumi võetud. Vastasel juhul ei oleks mõtet pilti raamatusse panna, tehnilisel põhjusel – piltide peale ei saa klõpsata. Siin saame aga kasutada igasuguses suuruses pilte, ilma antud artiklis olulist objekti täpselt raami sisse lõikamata vms. Ja samal ajal ei pea artiklit lugedes laskma ennast häirida seinast seina varieeruva suurusega piltidest – vähemalt laiuse poolest on nad kõik ühe suurused. Seejures kaotamata midagi enamat kui tarviduse või soovi korral klõpsu. See olekski kogu filosoofia pisipiltidest (mitte, et see ilmne ei võiks olla – lihsalt, siin on küsitud, milleks üldse pisipildid).

Oletan, et pisipildid, mille puhul pole 180 piksli juures võimalik aru saada, mis sellel kujutatakse, mille puhul 40 või 120 lisapikslit muudaks olukorda ja mis lihtsalt ei ole väga halvasti ülesvõetud, on üpris erandlikud.

Lõpetuseks, paistab, et eesti Vikipeedia otsusest olenemata tuleb 220 pikslit siiski kõigis vikides. Pikne 27. mai 2010, kell 12:29 (EEST)

See, et inimestel on erinevad eelistused, on selge. Jutt oli sellest, kuidas võimalikult erapooletult kirik keset lüla ehitada, ning ettepanek oli kirikut keskemale nihutada.

Mina leian, et ka klõpsamisvõimaluse puhul peaksid kõik pildid olema teksti paigutatud nii, et nende vaatamiseks ei pea klõpsama. Kui kellelgi on himu pilti eriti suurena vaadata, las ta siis klõpsab. Kui me lähtume sellest, et "pisipildid" peavadki olema pisikesed, sest siis nad ongi klõpsamiseks ette nähtud, siis me ei arvesta, et klõpsamine pole normaalne, vaid erandlik. Olenemata vaikeväärtuse suurusest on pildid reeglina ühelaiused. Mõnele pildile aga tuleb kehtestada suurem laius, et ta oleks ilma klõpsamata vaadeldav. Andres 27. mai 2010, kell 12:38 (EEST)

Selle teema tõstatamisel ei olnud isiklikel eelistustel tõepoolest mitte mingit rolli. Suurepärane, et tuleb 220px ja võrdsustuvad ka teised vikid. Ju on siis mujalgi seda probleemi mõistetud. --Kk 27. mai 2010, kell 12:41 (EEST)

Mitte-vaba tarkvara ekraanipiltide kasutamine

Jätkan siinkohal Opera ekraanipildi juures alustatud arutelu.

Siiani on Eesti Vikipeedias hoidutud mitte-vaba tarkvara ekraanipiltide kasutamisest. Põhjuseks on toodud Eesti Autoriõiguse Seadus, mille § 4 sisaldab muuhulgas:

(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:

3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;

Kuna sellest definitsioonist on raske aru saada, mis täpselt on see "mis tahes väljendusvorm", küsisin autor.ee-st "Kas arvutitarkvara autoriõigused laienevab ka ekraanipiltidele?", vastuseks anti:

Ekraanipilt on teos, mida kaitstakse nagu kunstiteost või fotot. Arvutitarkvaral on sarnane õiguslik regulatsioon, va arvutitarkvara vaba kasutus.

Kahjuks ei vastanud see absoluutselt minu küsimusele – tarkvara ja tema ekraanipildi seose kohta ei öeldud midagi. Proovisin olla konkreetsem ja küsisin: "Kui ma teen ekraanipildi mitte-vabas operatsioonisüsteemis jooksvast vabast tarkvarast, siis kas mul on õigus saadud ekraanipilti vabalt levitada?" Vastuseks sain:

Mis sellele ekraanipildile jääb? Juhul kui mõne tarkvara visuaalne graafika, siis sõltub see tarkvara litsentsitingimustest. Mis eesmärgil levitada? Tsiteerimine või illustrerimine õppetöö eemärgil on vaba kasutus.

Taas kord väga umbmäärane vastus, kuid vähemasti anti mõista, et ekraanipildi kasutustingimused võib määrata tarkvara konkreetse tarkvara litsents. See tundub loogiline. Lõppude-lõpuks lubame ju ka vaba tarkvara ekraanipilte seetõttu, et nood on kõiksugust kasutust lubavate litsentsidega.

Uurisin siis ka mida ütlevad erinevad tarkvaratootjad oma tarkvara ekraanipiltide kasutamise kohta.

• Microsoft lubab enamiku oma tarkvara ekraanipilte kasutada reklaamis, dokumentatsioonis, õpikutes, videomaterjalis ja veebilehtedel, tingimusel et kasutatakse muutmata kujul tervet ekraanipilti ja see ei sisalda äratuntavaid pilte inimestest või kolmanda osapoole loodud materjali. Keelatud on buutimisekraani, "splash screen"-ide ja beetaversioonide ekraanipiltide kasutus. [1]

• Adobe tingimused on praktiliselt samad, olulise erinevusega, et pildi juurde tuleb lisada teatis: "Adobe product screenshot(s) reprinted with permission from Adobe Systems Incorporated."[2]

• Corel seab samuti samalaadsed tingimused ning nõuab samuti, et pildi juures oleks umbes selline teatis: "Screen shot(s) are (c) Copyright 2003 Corel Corporation and Corel Corporation Limited, reprinted by permission."[3]

Minu ettepanek oleks lubada mitte-vaba tarkvara ekraanipiltide kasutamist Eesti Vikipeedias tingimusel, et ekraanipildi juures on konkreetselt viidatud tarkvara litsentsitingimustele, mis lubavad ekraanipildi kasutust vikipeedias.

Rene 19. mai 2010, kell 11:17 (EEST)

Tundub mõistlik.--Kyng 19. mai 2010, kell 20:24 (EEST)

Et kellegi poolt ei paista vastuväiteid olema. Siis tehkemgi nõnda. Rene 20. mai 2010, kell 21:29 (EEST)

Kui see kõrvale jätta, et tegu on mittevabade piltidega, pole vististi midagi vastu väita. Aga see tuleb siis vormistada mittevaba sisu kriteeriumina, mille juures on kirjas, et antud kriteerium kohaldub eelnimetatud tingimusel ja kui pildi kasutamiseks ei tule eraldi luba küsida. Samuti võiks olla kriteeriumile vastav mall, mis sääraste piltide üle arvet aitab pidada. Pikne 21. mai 2010, kell 09:05 (EEST)

Lisasin selle kriteeriumi nimetatud lehele. Rene 21. mai 2010, kell 14:14 (EEST)

Vikipeedia Suvepäevad 2010

Kõik, kes osaleda soovivad, võiksid sellest antud lehel teda anda ning hääletusel osaleda. Ivo 21. mai 2010, kell 18:58 (EEST)

George Eastman

Arutelu üle viidud George Eastmani arutelulehele.

Isikuandmete töötlemine

Kuidas me saaksime selgust, millist infot ja mis tingimusel me avaldada tohime? Kas peaks pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole? Või küsima Ülle Madiselt? Andres 30. mai 2010, kell 20:02 (EEST)

Me võime Vikis kirjutada millest iganes, kui ei ole just autori- ja andmekaitse piiranguid peale pandud. Vaevalt Ülle Madise siin meid aidata saab. Ise peame seadust tudeerima...--Rünno 30. mai 2010, kell 20:16 (EEST)

Andmekaitse Inspektsiooni poole.--WooteleF 30. mai 2010, kell 20:17 (EEST)

Kõige parem oleks pöörduda mõlema poole. Ülle Madise on avaliku õiguse professor ning on seda seadust varemgi tõlgendanud. Ta peaks ju olema väga pädev. Seaduse § 30 lg 1 järgi annab Andmekaitse Inspektsioon soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks, Ülle Madise on aga juhtiv asjatundja selles küsimuses. Arvan, et ta on targem, ja kohtu arvamus oleks lähedasem tema arvamusele.

Mis puutub ise tudeerimisse, siis see ei pruugi meile jõukohane olla. Mina igatahes leidsin seaduse tekstist lahendamatud vastuolud, aga mul ka puudub seaduse tõlgendamiseks vajalik kvalifikatsioon.

§ 11 ütleb: "Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise (...) siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve." Järelikult ei kehti sel juhul ka näiteks § 4, kus isikuandmed defineeritakse.

Tuleks aga küsida, millised võimalused konkreetselt Vikipeedial üldse on midagi elavate ja vähem kui 30 aastat tagasi surnud inimeste kohta kirjutada. Andres 30. mai 2010, kell 21:22 (EEST)

Rünno, Isikuandmete kaitse seadus ütleb:Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. ja isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega ei või me kirjutada millest iganes.--WooteleF 30. mai 2010, kell 20:28 (EEST)

Sa tsiteerid vana redaktsiooni. Vaata praegu kehtivat redaktsiooni [4]. Andres 30. mai 2010, kell 21:22 (EEST)

Aga ajakirjanduses ilmub pidevalt infot inimeste kohta, mis selle seaduse järgi justkui keelatud peaks olema. Kas ajakirjandus rikub siis konstantselt seadust? Ja sellised suured piirangud isikuartiklite kohta muudavad nende kirjutamise üldse küsitavaks. Lubatud andmed võivad olla nii ebapiisavad, et nende põhjal kirjutatav artikkel ei ole informatiivne ja seega on mõttetu.--Kyng 30. mai 2010, kell 20:34 (EEST)

Vikipeedial ei pruugi olla selliseid üigusi nagu ajakirjandusel. Selles asjas tulebki selgust saada.

Too näide asjade kohta, mis ajakirjanduses ilmuvad ja on keelatud. Lubatud andmed on need, mida asjaosaline lubab avaldada. Võib juhtuda, et ta ei luba midagi avaldada, vt arutelu:Pamela Parts. Andres 30. mai 2010, kell 21:22 (EEST)

Kui nüüd põhjalikult järele mõelda, jõuame me minu arust järeldusele - kui me järgime Vikipeedia põhimõtteid, siis meil pole mingit asja andmekaitse ja muude säherduste instantsidega. Viki refereerib avalikku teavet. Kui kellelegi on vastukarva, et temast Vikist ühtteist kirjutatakse, siis pöördugu algallika poole ja sõdigu seal. Eemaldatakse algallikast teave, tuleb ka eemalda Vikist. See, kas keegi on avaliku elu tegelane või ei ole, ei puutu Vikisse karvavõrdki. Või kui, siis ainult sellest aspektist, kas tegelane väärib artiklit või ei vääri.--Rünno 31. mai 2010, kell 06:13 (EEST)

Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.--WooteleF 31. mai 2010, kell 09:13 (EEST)

Wootele, vaata seda seadust ka allapoole, kes ja miks. Näiteks "seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;" Kas me oleme ebaausad või rikume seadust? Ja kas me üldse oleme isikuandmete töötlejad. Isikuandmetetöötlejad on tegelased, kes koguvad isiku kohta algupärast materjali. Näiteks arstid haigusloo koostamise ajal. Viki ei tegele algupärase materjali kogumisega. Viki ei ole seega ka andmete töötleja. Meie konstateerime avalikustatud materjali olemasolu. Kes on isikuandmetetöötleja. Vastus on seal seaduses olemas - "Isikuandmete töötleja on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid." --Rünno 31. mai 2010, kell 09:28 (EEST)

Avastasin praegu, et olen tsiteerinud üleüldse seaduse eelmist varianti, mis enam ei kehti. Millegipärast andis Google mulle selle praegusest seadusest eespool. Ka Andrese eelnev tähelepanujuhtimine jäi mul märkamata.--WooteleF 31. mai 2010, kell 09:45 (EEST)

See on üks suur häda, millega ma olen ise pidevalt kimpus olnud. Kui sa võtad ükskõik millise seaduse seal riigiteataja lehel lahti, siis on väga raske aru saada, kas tegemist on just hetkel kehtiva redaktsiooniga või mitte. Tuleb lapata eelmisi ja järgmisi verisoone, ning uurida hoolega kuupäevi, et asjast sotti saada. Rene 1. juuni 2010, kell 21:47 (EEST)

Kohe lehekülje alguses on ju kirjas, et millal redaktsioon jõustus ja millal redaktsiooni kehtivus lõppes või lõpeb. Peale selle tekib sinna uuema redaktsiooni olemasolu puhul nupp "JÄRGMINE REDAKTSIOON". Ei ole ju nii keeruline. --kanakukk 1. juuni 2010, kell 21:49 (EEST).

Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht

Lasin Andmekaitse Inspektsiooni teha järelpärimise selles osas ja vastus oli selline:

---

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioonis registreeriti 07. juunil 2010. a Teie selgitustaotlus isikuandmete kaitse seaduse<https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12909389> tõlgendamisega seotud küsimustes. Eeltoodust lähtuvalt selgitame järgmist.

Kui Te kasutate avalikest allikatest (internet jt teabeallikad) saadud isikuandmeid, siis ei pea isikutelt uut nõusolekut võtma (vt § 11 lõige 1). Referaati võib avaldada veebis või trükis (juhime tähelepanu, et referaatide koostamisel on omad reeglid, millest üks on kasutatud allikatele viitamine). Samas on isikul, kelle andmeid on kasutatud, õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel (vt § 11 lõige 3). Avalikustamise mahavõtmise nõude saab isik esitada iga konkreetse avalikustaja vastu eraldi. Sel juhul peate võõraid isikuandmeid sisaldavad materjalid võtma veebist maha.

Isikuandmeteks loetakse isikuandmete kaitse seaduse järgi mis tahes andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (vt § 4 lg 1). Isikuandmeteks on inimese ees- ja perekonnanimi, andmed sünniaja- ja koha kohta, haridus, isikukood, samuti kontaktandmed, eluloolised andmed jne. Üldreegel on, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes isiku nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti (vt § 10 lg 1). Isikuandmete töötlejaks loetakse nii füüsilist kui juriidilist isikut, kes isikuandmeid kogub, salvestab, avalikustab, andmeid ristkasutab, võimaldab andmetele juurdepääsu jne (vt § 7 lõige 1 ja § 5).

Isikuandmeid võib isiku nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi. Ülekaalukas avalik huvi tähendab eeskätt seda, et nõusolekuta ei või kajastada sellist isikut või isikuga seotud sündmust, kelle või mille vastu avalik huvi puudub. Samuti peab arvestama head tava ja ajakirjanduseetika põhimõtteid, avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada isiku õigusi.

Seega veebilehel http://et.wikipedia.org<http://et.wikipedia.org/> tuleb isikuandmete töötlemisel juhinduda isikuandmete kaitse seadusest (§ 10 lõikest 1 ja § 11 lõikest 2). Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mille eesmärk on entsüklopeediliste teadmiste kogumine ja avalik esitamine. Vikipeediasse sisestatakse ainult need andmed, mis on avalikult kättesaadavad ja seetõttu kontrollitavad. Entsüklopeediliste teadmiste hulka kuuluvad samuti andmed avalikult tegutsevate isikute kohta. Reeglina on lehel avaldatavad isikud kõik avaliku elu tegelased. Samas on ka siin isikul õigus oma andmete avalikustamise lõpetamiseks. Isikuandmete avaldamisel tuleb rakendada kohaliku riigi seadusandlust.

Lugupidamisega
Viljar Peep
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor, http://www.aki.ee/est/
Mare Pallase 6274 139

---

Loodan, et sellest on abi. --kanakukk 16. juuni 2010, kell 14:33 (EEST).

Noh, see tähendab, et kui asjaosaline keelab, siis me andmeid avaldada ei saa. Igaüks võib ära keelata artikli enda kohta ja andmed, mis talle ei meeldi. Andres 16. juuni 2010, kell 22:03 (EEST)

Huvitav, kuidas riigikohtu lahend (EPL vs Sirje Kingsepp)1 seda seisukohta mõjutada võib? EPL väidab, et Andmekaitse Inspektsiooni viimase aja praktika on vaoshoitum, aga see on muidugi vaid nende väide. --Oop 19. august 2010, kell 16:13 (EEST)

See seisukoht on esitatud üldsõnaliselt, ja selles ei pruugi muudatusi olla.

Oluline oleks lugeda riigikohtu määrust ja ringkonnakohtu otsust. Ma ei oska neid leida. Andres 19. august 2010, kell 22:58 (EEST)

Allikad

Vabandame, kui see osa siin on mõeldud ainult administraatoritele. Meie nimemärk tahaks juhtida tähelepanu sellele, et koos internetiteenuste maksuliseks muutumisega (näiteks veebilehtedel, aga ka mujal, ja pole põhjust arvata, et tendents maksulisusele peaks nõrgenema) tekib Vikipeedias probleem allikatega. Vabatahtlik tegevus ühiskonna informeeritusele kaasaaitamisel tähendab isikliku raha mängupanemist. Kõik vabatahtlikud seda vaevalt teevad. Neile, kes taotlevad lugude kvaliteedi tõstmist, tähendab see ka suuremat ajakulu (näiteks vajadust tegutseda raamatukogus paberallikatega, et kas kohapeal raamatukogu arvuteid kasutades vajalik sisestada või siis materjal kopeerida - jälle maksuline asi - ja sisestada mujal). Paberallikate kohta niipalju, et vajadus neid kasutada on igal juhul suur, sest kogemusest teame: mõnigi paberallikas, mida oleme töö tõttu endale hankinud, on Vikipeedia lugude kirjutamisel osutunud asendamatuks või/ja andnud varasematele arvamustele hoopis uue suuna. --Brita 4. juuni 2010, kell 09:10 (EEST)

Hea artikli kirjutamine võtab väga kaua aega. Allikad, mis on veebis võivad ühel hetkel kaduda ja neid tuleb asendada. Tegelikult kulub vabatahtlikul aega ka kehvade artiklite kirjutamiseks, nii et Vikipeedia arengu heaks paneme me kõik päris tublisti oma isiklikku aega hakkama. Rühma tööd harrastatakse vist vikipeedia kokkusaamistel ja suvepäevadel? Mulle isiklikult rühma töö väga ei istu, meeldib oma asju ise nokitseda. Kuigi kui nii võtta, siis Vikipeedia ise ongi üks suur rühmatöö. Aga mis on sinu jutu mõte? Et kuna osa veebiteenuseid muutub tasuliseks, siis peaks kvaliteedi latti alla poole laskma?

PS! Lihtsalt huvi pärast, miks teil mitu inimest üht kasutajanime kasutab? Eraldi kasutajanimi ei keela ju koostööd teha?--Kyng 4. juuni 2010, kell 10:06 (EEST)

See lihtsalt kujunes nii. Ja nii on lihtsam üles leida, mis teised teinud ning edasi teha. --Brita 8. juuni 2010, kell 17:43 (EEST)

Mina lugesin siit välja üleskutset kasutada rohkem trükitud allikaid.

Vaevalt on kellelgi kahtlust, et trükitud allikate laialdasem kaasamine parandab Vikipeedia kvaliteeti. Aga tundub loomulik, et kasutatakse võimalikult kättesaadavaid allikaid. Kui veebi teel tasuta kättesaadavad allikad hakkavad end ammendama, siis hakatakse kindlasti rohkem kasutama tasulisi ja trükitud allikaid. Andres 4. juuni 2010, kell 10:45 (EEST)

Kui algallikad kipuvad võrgust kaduma, siis tuleb õppida ka e-kultuurikihi salvestustes kaevama, mõned hõbedaaugud:

• DEA – Digiteeritud eesti ajakirjandus 1821–1944, RahvusRaamatukogu veeb
• archive.org – võrguarhiiv
  • sellesama veebilehe arhiiv näiteks: http://web.archive.org/web/*/http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu
• Google-i e-raamatud

edu :) suwa 17. juuni 2010, kell 11:59 (EEST)

Rühmatööst

Üks asi veel. Meil on väike rühmake, hangime materjali koos (jagame ülesandeid), kel aega, see kirjutab ühise materjali põhjal lugu edasi. See tööviis on meile endale tundunud kaunis tõhusana. Võiks ehk teisedki proovida, sest aega ei ole kellelgi liiga palju. Üks raskus on sellel meeetodil ka: nimelt see, et arvamused ei lange alati kokku. --Brita 4. juuni 2010, kell 09:18 (EEST)

P.S. Ülal on kiri, et selle lehekülje pikkus ületab 76 kilobaiti. --Brita 4. juuni 2010, kell 09:18 (EEST)

Teenetemärkide loendid

Pole mõtet käsitsi lisada inimesi teenetemärkide loendisse. Seda saab teha robotiga. Olen nõus selle enda peale võtma. Teen seda selle allika põhjal. --kanakukk 4. juuni 2010, kell 15:31 (EEST).

Tee seda.--WooteleF 4. juuni 2010, kell 16:30 (EEST)

See toob kaasa vajaduse nimekaimudel vahet teha. Andres 7. juuni 2010, kell 11:47 (EEST)

Millised andmed peaksid loendis olemas olema? Siin on täidetud kõik väljad. Samas siin on infot üsna napilt.

Kas loend teha tärnidega või tabelina? --kanakukk 11. juuni 2010, kell 14:46 (EEST).

Vabadusristi kavalerid

Selle loendi järgi on vikist ka VR-kavalere väga palju puudu. Nende kohta saaks robotiga koostada niisugused artiklid, kus on märgitud nende sünd, surm, esimese lausena, et oli eesti sõjaväelane ning panna neile kat-id (andmed saaks siit). Iseenesest oleks võimalik nad lisada ka biograafiate ja sõjaväelaste loendisse. --kanakukk 12. juuni 2010, kell 12:29 (EEST).

Minu meelest ei sobi kõiki kvalifitseerida sõjaväelasteks. See määratlus käib ikka elulutseliste sõjaväelaste kohta.

Niisuguste massiliste ettevõtmiste puhul võivad kergesti juhtuda samanimeliste isikute segiajamised. Sellepärast ei tohiks rohkem teha, kui kontrollida jõuab. Andres 12. juuni 2010, kell 13:01 (EEST)

Väga erandlike juhtumite puhul ei ole võimalikke nimekaimusid ette näha. Näiteks Priit Pullerits sai alles täisealisena teada, et tal nimekaim on.

Samanimeliste inimeste puhul on võimalik nad andmebaasis niimoodi välja sorteerida, et nad tuleks spetsiaalselt üle vaadata.

Ma isiklikult kujutan asja ette nii: robot kontrollib ohvitseride andmebaasis, kas isikule on omistatud Vabadusrist. Seejärel näiteks seda, et kas tal on olemas nimekaim. Kui jah, teeb minu baasi märke. Kui kõik nimed on baasis, siis oma veebilehel saan ma nad koondada tabelisse, seal teha nt linnukesi, et olen nime üle vaadanud ja selle inimese kohta võib vikisse artikli teha. Kui isikul on nimekaim, siis saan lahtris määrata, et kas loob artikli nt Jaan Tamm (1899) või kirjutab artikli arutellu, et isikul on x arv samanimelisi isikuid ja viitab linkidena laidoneri baasi. --kanakukk 12. juuni 2010, kell 15:11 (EEST).

Äsjane poola nimede parandus meenutas, et kontrollida tuleb ka seda, et nimed oleksid õigesti kirjutatud. Minu kogemus sündmuste kroonikaga ütleb, et välismaa poliitikute ja suursaadikute nimed on seal päris tihti valesti kirjutatud. --Epp 13. juuni 2010, kell 03:37 (EEST)

Võtan arvesse. Kas on veel mingeid asju, millele peaksin tähelepanu pöörama? --kanakukk 18. juuni 2010, kell 15:26 (EEST).

Artiklid veebilehtedest

Aega-ajalt tehakse Vikipeediasse artikleid veebilehtedest. Enamik neist ei vasta mingitele kvaliteedi nõuetele. Viidatakse tavaliselt ainult iseendale (kui üldse viidatakse) või on tegemist lausa reklaamiga. Ma leian, et Vikipeedias peaksid olema väga karmid reeglid, milliseid artikleid veebilehtedest lubada ja milliseid mitte. Näiteks Vikipeedia ise väärib artiklit või näiteks Facebook, mis juba praegu pakub huvi sotsioloogidele (ja on odava huumori allikas). Kriteeriumiks võiks olla sõltumatu kajastus kas kodumaises või rahvusvahelises meedias. Ja kellegi teide foorumid, blogid ja niisama kodulehed ei tohiks lugeda. Ja see kajastus peaks olema korralik, mitte mingi Elu24 uudis "Vau! Lehel kollanesopp.ee olid pildid Anu Saagimi kannist!!!". Ja kui ei vasta nõuetele, siis kiiresti kustutada, sest nagu näha näiteks sellest arutelust on halb artikkel justkui vabanduseks järgmise halva artikli alles jätmiseks.--Kyng 11. juuni 2010, kell 09:28 (EEST)

Jah, nõus. Veebisaitide loend tuleks just nende kriteeriumide järgi läbi vaadata. Andres 11. juuni 2010, kell 10:58 (EEST)

Ma ootan endiselt mingeid kriteeriume, mille alusel tunnistada üks või teine veebisaidist kirjutatud artikkel sobimatuks (või vastupidi sobilikuks). --kanakukk 15. juuni 2010, kell 20:49 (EEST).

Me peame selle omavahel selgeks rääkima. Andres 15. juuni 2010, kell 21:04 (EEST)

kanakukk, aga milliseid kriteeriume sa ise pakuks? Inglise keelses vikipeedias on selline asi: w:Wikipedia:Notability (web). Põhiline kriteerium on ilmselt see, et kas antud veebileht on leidnud asjalikku kajastust mujal, kui oma lehel. Artiklid veebilehtedest, mis kirjeldavad ainult lehel pakutavat teenust ja pm tegelevad selle reklaamiga, peaks olema keelatud.--Kyng 18. juuni 2010, kell 17:16 (EEST)

Minu meelest oleks rusikareegel, et leht on leidnud kajastust trükiväljaannetes või toimetatud veebiajakirjanduses (näiteks Delfi). Mõnel juhul on minu arvates siiski tarvis teha erand ühes või teises suunas. Näiteks peaks minu meelest pidama tähelepanuväärseks teatmeid sisaldavaid portaale nagu Filmiveeb, uudisteportaale nagu Kompass.ee ja alternatiivse ajakirjanduse saite nagu Terve Mõistuse Sündikaat. Samas aga ei piisa vist sellest, kui mõnd saiti on ainult mainitud. Andres 18. juuni 2010, kell 17:27 (EEST)

Veebisaitide tunnustamine

"Üleüldse olen seda meelt, et igasugustest portaalidest, veebilehtedest ja foorumitest artiklite kirjutamist tuleks vältida" - Kas tõesti? Delfi on ka ju väidetavalt portaal. Postimehel jne. on oma veebileht. Tunnistagem nad olematuks?--Rünno 14. juuni 2010, kell 18:17 (EEST)

Postimees ei ole lihtsalt mingi suvaline veebiportaal, vaid ühe suurima Eesti päevalehe võrguväljaanne. Aga näiteks Vabavaraveeb on sisuliselt üks lingikogu koos kommentaaridega. Minumeelest vaks vahet?--Kyng 14. juuni 2010, kell 19:09 (EEST)

Mina saan sellest nii aru, et Rünno imestab nii üldistava lähenemise üle. Andres 14. juuni 2010, kell 22:07 (EEST)

Imestan jah. Näiteks Filmiveeb. Mis poolest on see kehvem Delfist? Delfi on lihtsalt laiatarbekaup, aga Filmiveeb on spetsialiseerunud filmidele. On ta siis sellepärast kehvem ja väärib kustutamist? Filmiveebis on artiklid ja arutlused - filmihuvilistele. Kas veebisait, milles pole päeva jooksul üles loetletud kümmet laipa, pole tähelepanuväärne? Vabandan, kuid olen veidi tige.--Rünno 15. juuni 2010, kell 19:17 (EEST)

Tegelikult Kyng ei mõtle, et kõik artiklid veebisaitidest peaks kustutama. Konkreetsetest artiklitest on parem rääkida nende arutelulehtedel. Andres 15. juuni 2010, kell 20:41 (EEST)

võimalus sõita Wikimaniale

Ulf Larsen on nõus mõistliku summa piires katma kahe inimese kulud Wikimanial osalemiseks. Kas on soovijaid?

Vaadake [5], [6]. Andres 17. juuni 2010, kell 13:19 (EEST)

Alajaotus "Märkused"

Vikipeedias on üha rohkem ja rohkem kasutusele võetud märkuste alajaotus, mis sarnaselt viidetele, on leitav teksti seest ja värvub siniseks, kui sellele klikkida. Kas oleks mõeldav, et märkused võiksid hoopis värvuda mõne teisi värvi järgi (näiteks punane)? Seda sellepärast, et inimene ei pruugi igat viidet klikkida, aga punase värvusega märkus annaks lugejale teada, et artikli autor soovib lugeja midagi lisaks öelda. --kanakukk 21. juuni 2010, kell 10:21 (EEST).

See võiks ehk nii olla, aga ma ei tea, kuidas seda teha. "Märkused" on minu meelest halb esiteks sellepärast, et sageli on märkus ja viide koos ning teiseks sellepärast, et märkusi peab käsitsi nummerdama.

Ka trükitud raamatus ei tehta joonealustel viidetel ja muudel märkustel vahet. Andres 21. juuni 2010, kell 10:55 (EEST)

Märkuseid on võimalik kenasti ülejäänud viidetest eristada jagades nad lihtsalt teise viidete gruppi. Näiteks:

<ref group="märkused">näide</ref>
...
{{viited|grupp=märkused}}

Kui märkuse enda sees on samuti vaja viidata, siis aitab {{#tag:ref|märkus<ref>viide</ref>|group=märkus}}. —Quibik 29. juuni 2010, kell 15:10 (EEST)

Mulle meeldiks siiski, kui ta oleks samasugune nagu viide – [number]. Ainult et selle erinevusega, et oleks punast värvi. Mispärast niisugused nõudmised? Ta ei tohiks võtta palju ruumi, sest see venitaks tabeleid asjatult. Punast värvi sellepärast, et kui teksti sees on viited ja märkused ühte värvi, siis oleks ju kohmakas klikkida iga viite peale (kunagi ei või ju teada, et kas ma jään nüüd mingist olulisest infost ilma või mitte).

Vikipeedia erinevus raamatuga seisneb selles, et siin asuvad viited artikli lõpus. Raamatu puhul on võimalik, kusjuures enesele märkamatult, silmaga joonealustest tähelepanekutest kiiresti teada saada, et kas seal on viide raamatule või püüab autor (või toimetaja) mulle midagi tähtsat veel öelda. Midagi sellist, mida teksti sisse ei sobi märkida, aga justkui mainimata ka ei saa jätta. --kanakukk 29. juuni 2010, kell 15:24 (EEST).

Raamatus on ka sageli viited ja märkused lõpul. Raamatut lugedes ma viskan eelnevalt pilgu peale, kas on märkusi, ja ka siinset artiklit lugedes saab niimoodi teha. Andres 29. juuni 2010, kell 15:57 (EEST)

Minu arust piisab täiesti grupi nimega "m" kasutamisest, mille viide märkusele näeks välja [m 1], mis ei võta tavalisest viitest oluliselt rohkem ruumi ning on samuti aru saada, et tegu on märkusega. Samas, kui on ka teisi, kes soovivad punast värvi märkuseviideid, siis ma pole põhimõtteliselt vastu. —Quibik 29. juuni 2010, kell 16:18 (EEST)

Eelmainitud süntaksit kasutav rühm "m" on minu meelest päris ontlik lahendus. Teisel juhul võiks eri värvide asemel pigem kasutada number- ja tähtloendit nagu artiklis Hulk käsitsi nummerdamisega on saavutatud. Aga automaatse nummerduse juures pole tõenäoliselt kumbki viimastest variantidest käepärast olevate vahenditega kuigi teostatav. Pikne 29. juuni 2010, kell 20:37 (EEST)

Bot flag for EmausBot

Hello. I would like to get a bot-flag on this wiki.

• Operator: Emaus
• Programming Language: Python (pywikipedia)
• Function Summary: interwikis
• Already has a bot flag on: ar, be-x-old, be, bg, bs, ca, cs, da, de, en, es, fi, fr, hr, hu, it, ja, nl, nn, no, pl, pt, ru, sh, simple, sk, sl, sr, sv, th, tt, tr, uk, zh

Thanks! --Emaus 22. juuni 2010, kell 00:47 (EEST)

Hääletused "Viimastest muudatustes"

Viimastest muudatustes olevas infokastis on alajaotuse Eri all "hääletuste" lehekülg, ning selle taga olev (i) täht ütleb, et viimane hääletus lisati augustis 2007. Kas see ei peaks samuti viimastele muudatustele vastavalt ajaga kaasa käima?

Korea kohanimed (ja valgevene)

Siin on öeldud, et kasutame artiklipealkirjades korea kohanimedes KNABi põhinime asemel korea omaladinat (KNABis: KOH TRANSKR; niisamuti valgevene nimedega). Siit võib aru saada, et kasutame ikkagi põhinime. Praegu on osa korea kohanimesid ühel kujul ja osa teisel. Kumba siis kasutame? Kui üldiselt kasutame KNABi põhinime, siis minu meelest võiks pisema segaduse jaoks antud nimede puhul samuti põhinimede juurde jääda. Pikne 27. juuni 2010, kell 22:23 (EEST)

Näited, kus KNAB-i põhinime on kasutatud, on tekkinud sellest, et uued kasutajad pole olnud meie kokkuleppest teadlikud või vähemalt mitte seda pooldanud.

Korea nimede suhtes mul pole kindlat seisukohta (KNAB-i järgimine rõhutaks Korea ühtsust, omaladina oleks praktilisem), aga valgevene nimede puhul ma eelistaksin praegust seisu, sest tegu ei ole omaladinaga, vaid reaalselt kasutatava ladina kirjaviisiga (olukord võrreldav serbia keelega). Andres 28. juuni 2010, kell 16:22 (EEST)

Kas ollakse nõus, et korea kohanimede puhul kasutaksime KNAB-i põhinime? Pikne 29. juuni 2010, kell 20:37 (EEST)

eesti banknotes

http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Category:Banknotes_of_Estonia

Kui need Commonsist kustutatakse, kas nad kaovad siis meilt ka ära? Mina ei näe kustutamiseks põhjust. Andres 29. juuni 2010, kell 12:47 (EEST)

Jah, kaovad ikka, kui neid just eelnevalt siinsesse vikisse ei kopeeri. Korrigeerisin Commons:Commons:Currency#Estonia sisu ning kustutamiseks ei tohiks põhjust olla. Vana versioon oli samuti minu kirjutatud, nii et tegu on mõneti minu möödalaskmisega. Vabandan. —Quibik 29. juuni 2010, kell 14:53 (EEST)

Arvan, et peaks kopeerima meile. Kunagi ei tea, mis Commonsis pähe võetakse. Andres 29. juuni 2010, kell 15:55 (EEST)

Kui kustutamiseks peakski minema, siis ei toimu see üleöö ning ilmselt on võimalik pildid siia eelnevalt üle kanda. Samas, kui Commonsis leitaksegi, et asi ei ole autoriõiguse või Wikipedia põhimõtetega kooskõlas, siis on vähe tõenäoline et meil on kuidagi rohkem õigust neid siin üleval hoida. Pigem, kui vaja, tuleb õigel ajal Commonsis asjad ära klaarida. Kahjuks, arvestades, mis toimub praegu euro müntidega, ei imestaks kui ka kroonide juures midagi kunagi norida leitakse...

Tegelikult ikkagi leidub hetkel üks trobikond pilte, mis vajaksid siia kopeerimist: fotod hoonetest. Neid võib kustutada põhimõtteliselt ette hoiatamata (ja seda ka tehakse). —Quibik 29. juuni 2010, kell 17:03 (EEST)

Alles hiljuti oli siin suur kustutamismaania. Kustutati neid pilte, mis dubleerivad Commonsit. Juba siis tekkis mul niisugune mõte: kui Commonsis ükskord leitakse, et teatud pildid ei sobi, et kas hakkame neid jälle taastama? Noh, ma saan aru, et tahate Wikipedia tohutuid kõvakettaid säästa üleliigsetest andmetest, aga niikaua, kui pilte saab taastada, siis mingeid andmeid ju nende kohta hoitakse ikka. Aga eks te ise teate paremini. --kanakukk 29. juuni 2010, kell 15:59 (EEST).

Tavaliselt kui Commonsis midagi kustutataksegi, siis ikka asja pärast. Miks peaks selliseid pilte (nt. autoriõiguste rikkumisi) siin taastama? Duplikaatide kustutamise puhul pole küsimus kunagi kõvakettaruumis olnud. Pole lihtsalt mõtet dubleerida pilti ja pildiinfot; vaevalt, et sa tahaksid mõlemas kohas andmeid uuendada, kui peaks vajadus tekkima.

Miks nii vaenulik suhtumine Commonsi vastu? (nii sinu kui Andrese poolt) —Quibik 29. juuni 2010, kell 17:03 (EEST)

Asi pole vaenulikkuses, vaid selles, et me ei jõua jälgida, mis Commonsis tehakse. Ja seal võidakse kustutada lihtsalt sellepärast, et üleslaadija ei ole taibanud pildi alla mingit märkust kirjutada. Ja Commonsis võidakse ka eksida.

See, et pilt ei ole kooskõlas Commonsi nõudmistega, ei tähenda, et tingimata autoriõigustega midagi korrast ära oleks. Andres 29. juuni 2010, kell 19:20 (EEST)

99% juhtudest on tegu ikkagi autoriõiguste rikkumise või puuduliku litsenseerimis- või allikainfoga. Teine peamine krieerium – haridusliku väärtuse puudmine – Vikipeedias kasutatavaid pilte nagunii ei puuduta, sest kasutuses olevaid pilte see kriteerium ei mõjuta. Mittekasutuses ja mingitki kvaliteeti omavate piltide kallale ka kuigi naljalt ei kiputa. --Quibik 30. juuni 2010, kell 18:29 (EEST)

Commonsi failid on niisamuti taastatavad ja ega nemadki kergekäeliselt kustuta ning üldjuhul eksi. Mida iganes nad seal Commonsis teevad – las teevad. Üldiselt võib neid usaldada küll ja hea, kui sealgi piltidega tegeleda jõutakse (üht-teist jääb küll sealgi kahe silma vahele). Üldjuhul tähendab küll, et autoriõiguse tingimused ei sobi ka teiste Wikimedia projektide jaoks. Mõned erandid on selle näol, et Commonsis pole mittevaba sisu kriteeriume. Pikne 29. juuni 2010, kell 20:37 (EEST)

Commonsis võidakse fail kustutada palju hiljem selle üleslaadimisest. Selle ajaga oleme meie oma faili kustutanud, ja pärast enam ei mäleta, mis nime all see oli. Ja kustutatud faile saavad Commonsist kätte ainult sealsed administraatorid, kas pole?

Ma ei väida, et nad kustutavad meelevaldselt, aga nende reeglid näevad ette ebaselge staatusega piltide kiiret kustutamist. Meie kasutajad, kes Commonsisse pilte üles laadivad, võivad kogemata midagi unustada, ja ongi pilt kadunud. Andres 29. juuni 2010, kell 23:44 (EEST)

Ja me vist ei tea tõesti kunagi ette, mis puhul nad kustutavad. Kui õigesti aru saan, on minu pildid kõik siit ära kustutatud ja Commonsisse teisaldatud. Oletan, et ühel päeval tulevad nad minult neile ingliskeelseid kirjeldusi nõudma. Ja kui ma neid ei lisa, siis kustutavad, eks ole. Ma arvan, et see ei ole minu asi neid pilte mööda Commonsit taga otsida ja sildistada. --Epp 30. juuni 2010, kell 00:36 (EEST)

Su jutt kisub fantaasiaks. Kui su piltidel on vähegi mõistlikult mainitud, et sa oled pildi autor ja litsents on ka märgitud, siis ega ikka ei kustutata küll. --Quibik 30. juuni 2010, kell 18:29 (EEST)

Kasutaja Pikne ise on korduvalt ja väga palju kustutanud asju ilma et nendesse üldse süvenenud oleks. Seepärast soovin, et te tühistaksite tema administraatori õigused

Kes selle repliigi kirjutas? Andres 29. juuni 2010, kell 23:44 (EEST)

Korralda siis hääletus temalt administraatoristaatuse äravõtmiseks.--WooteleF 29. juuni 2010, kell 23:31 (EEST)

Kuidas saab hääletust korraldada keegi, kes isegi alla ei kirjuta? Andres 29. juuni 2010, kell 23:44 (EEST)

See tähendab vaid seda, et ta ei sobi hääletama. Hääletust alustada peaks ikka saama.--WooteleF 29. juuni 2010, kell 23:48 (EEST)

Seda peab oskama.

Ja kui ta oskabki, kas me võtame allkirjata alustatud hääletust tõsiselt? Andres 29. juuni 2010, kell 23:52 (EEST)

Hääletuse legitiimsus sõltub ikka eelkõige hääletajatest.--WooteleF 30. juuni 2010, kell 18:52 (EEST)

Ma ei näe mõtet hääletusel, kus ei ole garanteeritud, et leidub vähemalt ükski hääletamisõigusega poolthääl. Kui anonüümse kasutaja algatusel leidub toetajaid, siis las nemad avavad hääletuse. --Quibik 30. juuni 2010, kell 19:14 (EEST)

Hea 213.35.236.123, ära usu, kõike mis sulle räägitakse. Kasutaja Pikne kaalutleb iga pildi kustutamist eraldi. Muide, hulga duplikaate olen palun hoopis Commonsist kustutada ja osade staatuse selgitamiseks olen siin abi palunud.

Kui Commonsisse on viidud ebaselge staatusega duplikaat, siis seda ei kustutatagi siit (vähemalt mitte sellepärast, et ta duplikaat on).

Jah, see ei puutu kusutamisesse, et vastava litsentsiga pilti võib Commonsisse viia. Ja kui pildi juures midagi olulist puudu on (ingliskeelset kirjeldust ei nõuta), päritakse aru üleslaadijalt, mitte autorilt. Pikne 1. juuli 2010, kell 14:46 (EEST)

Navigeerimismallid

Mulle tundub, et navigeerimismallidega on midagi väga valesti (nt. Mall:Audru vald). Nende kujundus paistab mulle kohati paigast ära olevat ja nad ei paikne artiklis õigesti (kui kuskil artikli äärel on midagi, mis ulatub kaugemale Välislinkide vms osast, siis sõidab mall sellele raskelt sisse – eriti hästi näha külade artiklite juures). Ivo 2. juuli 2010, kell 15:33 (EEST)

Mul on normaalne.--Kyng 2. juuli 2010, kell 16:19 (EEST)

Küsige kasutaja Pikne käest, tema tegeles navigeerimismallidega. Artiklis Soomra on mall ikka päris pikaks venitatud. See käib malli {{navigeerimismall}} kohta. Loodan, et {{navmall}}iga on kõik korras. --Tiuks 2. juuli 2010, kell 16:34 (EEST)

Tühjendage oma brauseri puhver. Pikne 2. juuli 2010, kell 20:27 (EEST)

Toimis. Teistele teadmiseks, Mozillas vajutage ctrl-shift-r, IE-s ctrl-f5.

Uued funktsioonid

Mina lülitasin uued funktsioonid välja, kuna need tõmbasid minu arvuti kooma. Umbes juba nagu Postimehe veebileht.--Rünno 3. juuli 2010, kell 15:47 (EEST)

Aeglasemaks teevad need arvuti tõesti. Toimetamisribal on linkide lisamine muudetud keerulisemaks ja teatud linke ei lubata üldse panna. --Metsavend 3. juuli 2010, kell 16:04 (EEST)

Milliseid linke ei lubata panna? Andres 3. juuli 2010, kell 17:38 (EEST)

Nii ei saa panna linki, et | on juba sees, tuleb kirjutada vaid artikli nimi, millele linki on vaja ja alles lingipanemise hüpikaknas saab vastavasse lahtrisse lisada lingi teksti. Lihtsam on valida alt sümbolitest [[]]. Eks see nõuab harjumist, aga aeglasem on uus lingipanemise vahend küll.--Metsavend 4. juuli 2010, kell 18:42 (EEST)

Kasutaja loomise logi

See on halb nimetus. Mis "kasutaja loomine"? Andres 7. juuli 2010, kell 12:02 (EEST)

Registreerutakse ehk luuakse konto (kasutaja; kasutajakonto) – kuidas parem oleks? Siin näeb, kuidas User creation log teistesse keeltesse on tõlgitud. Pikne 7. juuli 2010, kell 13:17 (EEST)

Jah, "konto loomine" on normaalne väljend. Võiks olla ka "uute kasutajate logi". Andres 7. juuli 2010, kell 13:26 (EEST)

Kasutajanime muutmine

Kuigi keegi pole nähtavasti eraldi teemat siin lehel nime muutmise kohta teinud (ent kasutaja muutmise lehel on viidatud just käesolevale lehele), siis prooviks ikka nime muutmise soovi avaldada. Elrak -> guest1531 Tänud ette! --Elrak 14. juuli 2010, kell 20:03 (EEST)

Tee Andresele või Jaanile vastav ettepanek ja pole probleemi.--Rünno 14. juuli 2010, kell 20:29 (EEST)

Muudatus on tehtud, aga väikese algustähega ei saa nimi olla. Andres 14. juuli 2010, kell 21:30 (EEST)

Oma eelistuste lehel saad muuta allkirja väikesetäheliseks.

Vana salasõna kehtib uue nimega. Vana nimi jääb vabaks, kui Sa selle alla uut kontot ei loo. Andres 14. juuli 2010, kell 21:33 (EEST)

Suured tänud! --guest1531 15. juuli 2010, kell 01:30 (EEST)

Eesti haldusüksuste rahvaarv

Arvan, et tuleb neid arvusid uuendada. Kes soovib, pakun koostööd teha. Geonarva 17. juuli 2010, kell 14:08 (EEST)

Millised oleksid niisuguste muudatuste allikad? Arvan, et niisugusi muudatusi ei pea käsitsi läbi viima. --kanakukk 17. juuli 2010, kell 14:43 (EEST).

Peamine enam-vähem usaldusväärne allikas on www.stat.ee, samuti on üksuste kodulehel ka rahvastikuregistri andmed, mis arvestavad rändeid. Geonarva 17. juuli 2010, kell 14:54 (EEST)

Selge see, et statistikaameti kodulehelt, aga kust täpsemalt? --kanakukk 17. juuli 2010, kell 16:24 (EEST).

Siit ma võtan neid andmeid (rahvaarvu, meeste arv, naiste arv, vanuserühmad, eestlaste ja venelaste arv ning arvutan neid ümber protsentides; rahvastiku tihedus), siit ma võtan sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (arvutan neid ümber promillides), siin on andmed tööturu kohta. Aga oleks hea vähemalt elanike arvu uuendada. Geonarva 17. juuli 2010, kell 22:32 (EEST)

Seal on olemas linnad ja vallad. Aga kust saab külade kohta arvandmeid? --kanakukk 17. juuli 2010, kell 23:31 (EEST).

Neid saab leida ainult valdade kodulehtedelt. Geonarva 17. juuli 2010, kell 23:35 (EEST)

Igatahes, need andmed, mis on statistikaameti kodulehel, neid pole tarvis käsitsi sisestada. Selle töö saab teha ära robitiga ja võtan selle töö enda peale. --kanakukk 17. juuli 2010, kell 23:55 (EEST).

OK. Oleks hea, kui robot muudaksid seda nagu mul oli tehtud Harju maakonna vallastel (Aegviidu - Keila vald). Geonarva 18. juuli 2010, kell 00:07 (EEST)

Uuendada tuleb nii, et vanad andmed ära ei kao. Andres 20. juuli 2010, kell 13:09 (EEST)

Tegelikult on andmed Statistikaameti lehel olemas. Kui allikaks on midagi muu, siis tavaliselt puudub viite ja pole selge, kas allikas on usaldusväärne või mitte. Ja veelgi parem oleks panna neid vastavasse tabelisse, nagu nt artiklis Viimsi vald. Geonarva 20. juuli 2010, kell 15:05 (EEST)

Muidugi. Harju maakonna all nad ei peagi olema. Andres 20. juuli 2010, kell 15:10 (EEST)

MTÜ asutamine

Wikimedia Eesti asutamiskoosolek toimub 25. juulil (pühapäeval) algusega kell 17.00 Tallinnas aadressil F.R. Kreutzwaldi 4 (Eesti Üliõpilaskondade Liidu ruumides). Kaasa peaks võtma ID-kaardi (koos koodidega) ning asjalikud ettepanekud MTÜ edasise tegevuse osas.

Seni on oma tulekus teada andnud juba 7 inimest. Kui sina pole seda veel teinud, saad seda teha siin. Ivo 23. juuli 2010, kell 12:33 (EEST)

Kas arvuti peab kindlasti kaasa võtma? Andres 23. juuli 2010, kell 13:18 (EEST)

---

Asutamiskoosolek toimus 25. juulil 2010. Võeti vastu põhikiri ning määrati kuni järgmise üldkoosolekuni juhatus koosseisus Ivo, Teele ja Epp. Andres 26. juuli 2010, kell 01:15 (EEST)

Heliloojad ja nende diskograafia

Artiklites kaasaegsete heliloojate (kontrollisin Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise tekste) kohta puudub enamasti diskograafia osa, kus oleks üles loetud helilooja olulisemad helindid. Kas seda on tehtud mingil põhimõttel või ei ole seda lihtsalt jõutud veel teha? tegelikult peaks EMICi andmebaasist ja/või raamatukogude kataloogidest võimalik see info lihtsasti üles leida. Kui põhimõttelist probleemi ei ole, siis võtan selle hea meelega ette (kui keegi just vastavat robotit ei taha kirjutada). --Emajurist 3. august 2010, kell 22:50 (EEST)

Oleksime väga tänulikud, kui selle enda peale võtaksid. Liiga palju asju on siin veel tegemata. Taivo 3. august 2010, kell 22:58 (EEST)

Artikkel 1991. a. 3. märtsi rahvahääletuse kohta

Puudu on artikkel 1991. aasta 3. märtsil toimunud iseseisvuse taastamise rahvahääletuse kohta. Võiks ikka selline artikkel olla.

Kindlasti. Mis selle artikli pealkiri võiks olla? Andres 14. august 2010, kell 17:51 (EEST)

Võib-olla "Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses". Nii vist oli ametlik nimetus

Jah, see on kõige parem. Võid alustada kirjutamist sellest lingist. Andres 14. august 2010, kell 20:30 (EEST)

Välislingid

Ma ei saa aru miks on paljudele artiklitele kuhjatud välislinke, selle asemel, et info artiklisse lisada. Mõnel sportlasel on ikka liiga palju neid linke. Pelmeen10 15. august 2010, kell 02:18 (EEST)

Võta ette ja lisa. See on ka omaette töö. Andres 15. august 2010, kell 02:43 (EEST)

Nõustun, et ilus ta ei ole. Meil pole kahjuks veel sellist ilusat juhendit, millele tugineda ja seetõttu jätavad välislingid kohati kaootilise mulje. Iseenesest, kui keegi tahab materjali lisada, leiaks ta samad ajaleheartiklid, mida ühe või kahe väite viitena kasutada, kerge vaevaga ka ise Google'i abil üles. Kui ajaleheartiklite kogumist siiski vajalikuks peetakse, soovitaksin seda arutelulehel teha. Pikne 15. august 2010, kell 09:31 (EEST)

Minu meelest pole aruteluleht ka õige koht. Pakun, et võiks teha nii: kui selles artiklis (enam) midagi ei ole, mis õigustaks selle lugemist, siis ära võtta. Aga artiklite bibliograafia on minu meelest omaette väärtus. Andres 15. august 2010, kell 10:49 (EEST)

Minu meelest pole üksikud ajalehe- vm artiklid ja arvamuslood üldjuhul loetlemiseks küllalt tähelepanuväärsed. Iseasi, kui mõnd mõnele seisukohale viitamiseks kasutatakse. Pikne 15. august 2010, kell 11:11 (EEST)

Miks nad pole tähelepanuväärsed?

Ma ei mõtle artikleid, kus mõnd sportlast lihtsalt mainitakse. Andres 15. august 2010, kell 11:19 (EEST)

Kes selle üle otsustama hakkab, millised publikatsioonid on piisavalt tähelepanuväärsed? Kas siis peaks ka kirjanike ja kunstnike loomingu jagama tähelepanuväärseks ja mittetähelepanuväärseks, ja osa kajastamata jätma? Neist võib ju eraldi loendi teha, kui liiga palju kogunema hakkab.

Selle poolt ma olen küll, et ei laotaks linke, kus artikli teemat ainult mainitakse. --Epp 15. august 2010, kell 11:25 (EEST)

Üks võib-olla autorikaitse alune pilt

Tekkis selline probleem, et mul on pilt viimasest Riia peapiiskopist Wilhelm von Hohenzollernist, aga see on pildistet "Eesti ajalugu II-st" (ilmus 1937; väljaandja Eesti Kirjanduse Selts). Kas sellele kehtib mingisugune autorikaitse või mitte? Iseenesest, kui asi on üle 70 aasta vana, siis ei tohiks nagu kehtida, aga kas sellel Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastusel võib olla mingi õigusjärglane, kes selle avaldamise osas võiks pahaseks saada? Eesti ajalugu II-st saaks mõningaid suhteliselt unikaalseid pilte, illustreerimaks Eesti keskaega, ilmselt veel. Athanasius Soter 15. august 2010, kell 14:03 (EEST)

Kui see pilt ise on algselt ammu tehtud, siis minu meelest probleemi pole. Andres 15. august 2010, kell 14:19 (EEST)

Kui raamatu avaldamisest on üle 70 aasta möödas, siis kirjastaja õigusjärglased pahaseks ei saa. Iseasi, kas leiad raamatus pildi kõrvalt või kuskilt kaastööliste loendist pildi autori nime? Kui konkreetse pildi autori surmast on möödas 70 aastat või on alust arvata, et autoriks on anonüümne kaastööline (autorit pole märgitud), siis võiks pilt siia sobida. Võimalikud märgised: 1 (C), 2 (C), 3. Pikne 15. august 2010, kell 14:37 (EEST)

See pilt ise pärineb ilmselt umbkaudu 16. sajandist, raamatus on muidugi repro. Mingeid viiteid autorile ma sealt ei tuvastanud. Nii et tõenäoliselt võiks kasutada AO-kollektiivne malli? Athanasius Soter 15. august 2010, kell 16:46 (EEST)

Kui 16. sajandist, siis pigem AO-lõppenud, sest repro puhul ei peaks oluline olema, kust see pärit on [1] ja autor oleks nii ehk naa üle 70 aasta surnud (anonüümne või mitte). Võiksid siis selle märgisega Commonsisse laadida. Pikne 15. august 2010, kell 17:20 (EEST)

Selge, eks ma püüan seda siis teha. Athanasius Soter 15. august 2010, kell 17:44 (EEST)

Mallid

Kas mallid ei võiks olla ka tavaliste kategooriate all? Näiteks see siia aga ka see siia? Pelmeen10 21. august 2010, kell 18:24 (EEST)

Mina neid tavaliste kategooriate alla ei paigutaks. Ivo 23. august 2010, kell 22:20 (EEST)

Esimene reklaam meie Vikile

Nüüdsest on http://www.teadus.ee/ lehel üleval eestikeelse Vikipeedia logo. Ivo 22. august 2010, kell 01:00 (EEST)

Vikiõpikud

Tõlkimist vajaks Open books for an open world (või Free books for a free world). Mis võiks olla eestikeelne vaste? Näiteks "Vabad raamatud vabale maailmale" sobiks? Ivo 23. august 2010, kell 22:20 (EEST)

Wikimedia Eesti logo

Kas keegi pädev inimene vaataks palun üle Pilt:Wikimedia Eesti logo.svg? Epp tegi selle, aga pole kindel, kas kõlbab igatpidi (vaadake arutelu). Siis saaks mtü-le oma viki käima. Adeliine 24. august 2010, kell 20:34 (EEST)

Näidisartiklid: Eesti haldusyksused ja muud

Ega Eesti haldusyksustest keegi paremini ei kirjuta kui meie (ei maksa loota inglisvikile, turismi- ega riigiportaalidele), aga ikkagi on seis ysna hägune. Igayhes on ise liigendus, eri andmed, rääkimata viitesysteemist jms. Ehk oleks mõistlik kasvatada nende kohta heas korras näidisartiklid (yks kyla, yks vald, yks linn, yks maakond), mida saaks edaspidi eeskujuks võtta? Näidiste juures võiks kõik kahtlused ja kõhklused põhjalikult läbi vaielda, et hiljem oleks konsensus varnast võtta. Ma olen ysna kindel, et Eesti haldusyksuste kohta käivad artiklid on ysna populaarsed - ammugi siis, kui need õnnestub ajapikku informatiivseteks muuta. --Oop 27. august 2010, kell 13:12 (EEST) Sama käib tegelikult paljude valdkondade kohta: biograafilised artiklid, raamatud, ettevõtted jne. Kui oleks yhes kohas selged näidised ees, igast sordist yks, oleks ka alustavatel kaastöölistel kergem kasulikku tööd teha: on silmaga näha, mis andmed on puudu ja kuidas need esitama peaks. Haldusyksused on vaid seevõrra mugavam kategooria, et neid on kindel arv. Võimalik, et ma jooksen nyyd lahtisest uksest sisse, aga mina isiklikult pole selliseid näidiseid leidnud ja ehk on minusuguseid veel. --Oop 27. august 2010, kell 13:12 (EEST)

Näidiseid ei ole jah. Teemad tuleks mutatis mutandis järjestada nagu riigiartiklites. Näidiseks enam-vähem Albaania.

Biograafiliste artiklite näidiseid tuleks otsida heade artiklite hulgast. Peab vaatama, mis sealt veel näidiseks saaks võtta. Andres 27. august 2010, kell 14:26 (EEST)

Miks just selles järjestuses? Minu jaoks on näiteks natuke veider, et ajalugu jääb kõige lõppu (vrdl . Samas ma muidugi ei tea, milliseid andmeid kasutajad kõige sagedamini otsivad; kyllap olen ise keskmisest ajaloohuvilisem. Ehk oleks siiski kasulik, kui ka sellised kysimused oleks systeemselt läbi arutatud. --Oop 27. august 2010, kell 15:54 (EEST)

Tuleb uuesti üle vaadata. Ajaloo järel peaks olema kultuur, vaatamisväärsused jms, mille mõistmiseks ajalugu on tähtsam, ajaloo ees asi ise. Samasugune järjestus umbes on ka EE-s. Andres 27. august 2010, kell 17:13 (EEST)

Jah, see on juba parem. --Oop 27. august 2010, kell 19:06 (EEST)

Albaania puhul on lihtsalt ajaloole järgnevad osad puudu. Andres 27. august 2010, kell 22:16 (EEST)

(Andres,) äkki oled isegi tähele pannud, et erinevates entsüklopeediates on teemade järjestus riikide artiklites teistugune (kui siin või EE-s). Ja on küllalt selliseid väljaandeid, kus ajalugu on kõige esimene jaotus. Ma ei tea kas siin on seda teemade järjestust kuskil arutatud, aga äkki oleks vaja see teema kuskil korralikult üles võtta - Ahsoous 27. august 2010, kell 23:26 (EEST)

Eks kunagi ammu ole arutatud ka, kuigi mitte väga süvitsi.

Kui midagi üldse eeskujuks võtta, siis pigem ikka Eestis seni tavapärane. Aga see polegi nii tähtis; mind häirib see, kui hakatakse millegi ajaloost rääkima enne, kui asja ennast on üldse kirjeldatud. Muide, Nauru artiklis on ka ajalugu ettepoole sattunud. Muide, ma olen kõigis artiklites, mida olen kirjutanud või toimetanud, järjestuse enam-vähem ühesuguseks sättinud, ja keegi pole protestinud. Ja kunagi algaegadel leppisime kokku, et järjestus artiklis Albaania on eeskujuks. Andres 28. august 2010, kell 00:34 (EEST)

Võiks ikkagi arutelu ette võtta. Asjast räägitaksegi enne ja siis tulevad teemad. seda küll. Aga vaata vahelduseks ka TEA entsüklopeediat. Mitte, et ma arvaks, et too teemade järjestus parem oleks, aga vähemalt saab mingi võrdluse EE-ga kätte. -- Ahsoous 28. august 2010, kell 00:54 (EEST)

Ega mul arutelu vastu midagi pole, hakka aga pihta.

Jah, TEA entsüklopeedias on tõesti teistsugune järjestus. Tundub, et seal on üldse palju asju teistmoodi vormistatud, et olla algupärane (sellele viidates on tõrjutud süüdistusi EE plagieerimises). Andres 28. august 2010, kell 09:09 (EEST)

Muidu tõstatasin ma juba paar aastata tagasi üles vajadust loendi järgi, mis tooks välja näidisartikleid erinevates valdkondades. Ehk oleks vaja eelisjärjekorras midagi sellist koostada ja alles siis vaatama hakata, et kuidas midagi täpselt järjestada.

Ja riigiartiklitena on üsna head ka Norra ja Nauru. Ivo 27. august 2010, kell 23:20 (EEST)

M.o.t.t: praegu konsensus puudub. Igas näidisena nimetatud artiklis on liigendus isesugune, põhipunktide sekka on tõstetud mida iganes. Ilus ja arukas oleks, kui me suudaks vähemalt põhimise liigenduse paika panna - nii või teisiti on see tinglik, aga siis on vähemalt yhtlus. Kasutajamugavuse seisukohalt ysna oluline asi. Ega see inglisvikis ka muidugi paigas ole, aga ehk keegi oskab seal tuhlates leida mõne samateemalise arutelu. Ei ole vaja kõiki jalgratta detaile ise leiutada. Pakun katsetuseks välja ka yhe yldisema põhimõtte: kui me suudame hoida liigenduse võimalikult tavapärase ja intuitiivse (aga mis nyyd kumbki on, eks?), on kasutajad kõige õnnelikumad. --Oop 29. august 2010, kell 10:04 (EEST)

Muidugi. Mina olengi nendest põhimõtetest juhindunud. Päris ideaalset lahendust küll pole, aga ma olen valmis oma lahendust (artiklis Albaania) kaitsma. Andres 29. august 2010, kell 10:39 (EEST)

Mulle meeldib Norra kõige enam.--WooteleF 29. august 2010, kell 10:45 (EEST)

Ma ei taha sugugi öelda, et Albaania on parem kui Norra. Andres 29. august 2010, kell 11:02 (EEST)

Jah, Norra on parem. Võtame selle diskussiooni aluseks. Andres 29. august 2010, kell 11:05 (EEST)

Komad kohanimede vahel

Kui üksteist hõlmavad kohanimed on nimetavas käändes, siis tuleb nende vahele panna koma. Näiteks: Aaspere vald, Virumaa. Viimase aja biograafilistes artiklites on komad tihti puudu. Reeglit võib näha siin (tänu Monale, kes selle üles otsis): http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=49 Kui kohanimed on kohakäändes, siis koma ei tarvitata, näiteks: Aaspere vallas Virumaal. Amherst99 29. august 2010, kell 19:00 (EEST)

Kirjuta siia uue teema pealkiri

Pikne on kustutanud mitu pilti, mille autoriõiguslik staatus pole selgitatud. Minu arvates tegi ta seda ennatlikult, sest kõigepealt tuleks ikka nende staatus selgitada. Ma taastan need pildid, aga ma ei saa võtta enda peale kohustust ise kõigi staatus välja selgitada (otsida üles üleslaadija või autor, talle või võimalikule autorile kirjutada jne). Palun aidake seda teha. Andres 3. september 2010, kell 10:01 (EEST)

Täpsustan: kõigi taastatud piltide staatust on selgitatud, aga see pole selgunud. Kui keegi staatuse välja selgitamist rohkem või vähem enda kohuseks saab lugeda, on see üleslaadija. Kui aga kustutatud pilt taastatakse, oleks loomulik, et taastaja võtab enda peale samasuguse kohustuse. Arvan, et taastasid ennatlikult. Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)

Üleskutse

Detsembris 2009 langes eestikeelne Vikipeedia välja 50 suurima Vikipeedia hulgast 1000 olulisema artikli arvestuses. Hetkel on 51. koht, aasta tagasi veel 48.

Vikipeedia:Oluliste artiklite loend on nimekiri artiklitest, mida tuleks luua või täiendada. Puuduolevate artiklite inglise vasted leiab siit. Neid on praegu 88.

Kordan Ivo üleskutset neid artikleid täiendada ja puuduvaid luua, et viia eestikeelne Vikipeedia tagasi 50 parima hulka.

--Metsavend 3. september 2010, kell 12:55 (EEST)

Eks too lugupeetav mõõdupuu näitab teatud määral aiateibaid ka. Võta või seesinane "Weight", eks ole, mis meil on 1,0. Või vastavuskysimused: meil on artiklid Sugupool ja Seks, aga millele peaks siis vastama [en:Sex]? On Kiri (lingvistika), mille vaste pole [en:Writing]. On Seadus, Õigus ja Õigusteadus, ent ykski neist pole seotud artikliga [en:Law]. On Mesilane, mis pole [en:Bee]. Mis me nendega siis teeme? Kas me peaks võtma yheks eesmärgiks (tuhandete seas) selliste vastete tekitamise olemasolevatele artiklitele, lisaks puuduvate artiklite nimekirja alusel uute treimisele? Oluliste artiklite loendi põhjal olen kyll isegi yht-teist kirjutanud ja soovitan ka teistele, samas on meil siin oma prioriteedid. Ja peavadki olema. (P.S. Avastasin, et ei oska moodsal ajal en: linke panna. Ei tea, kas viga on minus või maailmas.) --Oop 4. september 2010, kell 00:56 (EEST)

Eesti keele kaal on seal määramata, mistõttu on automaatselt pandud seal 1.0. Keele kaalu saaks tegelikult määrata kah, selleks tuleb vist mingi piiblilõigu sõnade arv kokku lugeda.--WooteleF 4. september 2010, kell 09:35 (EEST)

---

Miks pildi üleslaadimise lehel enam kasti all neid märke pole? --Epp 5. september 2010, kell 21:40 (EEST)

Selleks et litsentsi valimine märgikasti varju ei jääks. Ma pole täheldanud, et erimärke pildi kirjeldustes suurem asi tarvis oleks läinud. Halb mõte? Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)

Hea artikli märgist

Võrreldes Vikipeedia uue kujundusega on vanal hea artikli märk pisut teises kohas (link). Aga see vist ei ole väga suur probleem, sest vaikimisi kasutavad kõik kasutajad uut? --kanakukk 6. september 2010, kell 00:14 (EEST).

Putitasin seda teiste vikide järgi, kuna ennist oli märk uue kujundusega liiga madal ja tegi mõnel juhul artiklisse suure augu. Hiljem hüppas märk vana kujundusega vastupidi liiga kõrgele, siis jälle õige koha peale ja nüüd on jälle liiga kõrgel (ei tea, miks nii teeb). Ilmselt vajaks veel putitamist, kuigi suur viga see vist tõesti pole. Pikne 6. september 2010, kell 20:05 (EEST)

Nüüd peaks märk mõlema kujundusega enamvähem sama koha peal olema. Pikne 30. september 2010, kell 22:45 (EEST)

OTRS

Eestikeelses Vikipeedias võiks sisse seada OTRS-süsteemi, mis aitaks käidelda meili teel saabunud küsimusi, kaebusi jms. Suuremates vikides kasutatakse seda süsteemi ka piltide autoriõigusliku staatuse kontrollimiseks, juhul kui pildi üles laadinud isik ei ole autoriõiguste valdaja, kuid on saanud vastava loa autoriõiguste valdajalt. Süsteemi ülesseadmiseks tuleb kontakteeruda mõne Wikimedia OTRS-adminniga. Ja siis peab keegi meist kandideerima OTRS-vabatahtlikuks, et süsteemi üldse kasutada saaks. Olen nõus asjaajamise enda peale võtma.--WooteleF 13. juuli 2010, kell 20:18 (EEST)

Kui asjaajamine korras, siis olen nõus pisteliselt küsimustele vastamisega tegelemisega aitama. Ave Maria 13. juuli 2010, kell 20:45 (EEST)

Olen alates tänasest Wikimedia OTRS-vabatahtlik. Esialgu on mul ligipääs ainult permissions-queuele, mis tähendab, et tegelen eelkõige Commonsi lubadega. Tutvun mõne päeva süsteemiga ja siis teen avalduse avada ka info-et ja permissions-et queue kuhu jõuaksid eestikeelsed või eesti vikit puudutavad kaebused.--WooteleF 9. september 2010, kell 19:21 (EEST)

Nüüdsest on olemas info-et(ät)wikimedia.org ja permissions-et(ät)wikimedia.org. Kell juba palju, eks homme saab sellega edasi tegeleda.--WooteleF 10. september 2010, kell 23:30 (EEST)

Kas keegi oskab mind aidata juhenditega. Ma ei ole nendega tegelenud ja seega pole kindel kuhu tuleks panna jutt info-et(ät)wikimedia.orgi kohta. Ilmselt siia. Tegemist on meiliaadressiga kuhu võib pöörduda kõikvõimalike Vikipeediat puudutavate küsimuste ja muredega. Praegu olen ma Vikipeedia kaastöölistest ainuke, kel sellele on ligipääs, kuid loodetavasti leidub veelgi vabatahtlikke, kes sooviksid kandideerida.

Teine ja olulisem küsimus puudutab Vikipeediasse laetavaid meediafaile. Kas me hakkame Commonsi ja inglisvikiga analoogselt kasutama OTRSi teatud failide õigsuse kinnitamiseks? Eelkõige puudutab see neid faile, mille autor ja üleslaadija ei ole sama isik. Või neid mille puhul on kahtlus, kas üleslaadija on ikka autoriõiguste omanik.--WooteleF 11. september 2010, kell 14:51 (EEST)

Arvan, et see "Kontakteeru meiega" on hea koht.

Arvan, et seda läheb tarvis siis, kui kahtlus tekib. Andres 11. september 2010, kell 16:21 (EEST)

Question from neighbors

Hello for all from Latvia.
In our forum we found 1 problem with "town" Suure-Jaani status... As we decide, it isn't a town but centre of the parish. What status Suure-Jaani have nowadays? Maybe village?
Thank you for attention! --Dark Eagle 21. september 2010, kell 18:19 (EEST)

it's a town, but without municipality rights - Ahsoous 21. september 2010, kell 18:34 (EEST)

Suure-Jaani is a "vallasisene linn" (' "parish"-interior town'). "Town" here refers to (a type of) populated place, not to a municipality. Andres 21. september 2010, kell 18:38 (EEST)

Is it like Baloži who now is a part of en:Ķekava municipality and aren't it's centre? --Dark Eagle 21. september 2010, kell 19:05 (EEST)

In classification of bigger and smaller settlements the same world town goes for it, not village nor something between. It's classifed a town, as well as Tallinn and Tartu are classified towns. It is a centre of parish (municipality), except no longer a municipality of its own. Pikne 21. september 2010, kell 19:34 (EEST)

We decided that Suure-Jaani and all same towns will be Pagastu pilsētas (Towns of parishes)... Thanks all ;) --Dark Eagle 21. september 2010, kell 19:56 (EEST)

Kustutamise resümee

Teen üleskutse kustutamislogi resümeedest isiklike rünnakute väljajätmiseks. Selleks tuleb kustutamise leheküljel eemaldada välja "Muu või täiendav põhjus" sisu (või pigem asendada muu põhjusega). Eelistuste all kaardil "Tööriistad" on nüüd võimalik ka valida säte, mille järgi on täiendava põhjuse väli alati tühi.

Varasemalt logis olevaid ebasoovitavaid resümeesid saab peita, klõpsates vastava logikirje ees linki "näita/peida" ja valides järgmisel lehel sätte "Peida muudatuse kommentaar (resümee)".

Peale selle lisasin katsetamiseks tööriista HotCat, millega saab kategooriaid lisada, eemaldada ja muuta, minemata redigeerimislehele. Seda saab samuti eelistuste all kaardil "Tööriistad" sisse lülitada. Pikne 24. september 2010, kell 15:13 (EEST)

Järjekordne üleskutse

Heade artiklite valmine ei edene mitte üks raas aga meil oleks tarvis leida rohkem väärt artikleid, mida saab teiste kirjutamisel eeskujuks tuua. Alguses valitud heades artiklites pole niigi veel praeguse ajani viiteid ja neid ei sobi nagu väga eksponeerida.

Seega paluksin üle vaadata järgnevad leheküljed: 1, 2 ja 3.

Samuti ootavad endiselt tähelepanu oluliste artiklite loendis paiknevad artiklid. Ivo 28. september 2010, kell 17:20 (EEST)

Täiendaksin eelnevat veel sellega, et tuleks proovida üle vaadata Vikipeedia:HELP käigus lisatud pilte ja neid artiklitesse lisada (vajadusel ka selleks artikleid luua) ning mitte unustada ka teiste Vikide artikleid.

Samuti tuleks koostada õppematerjale, mida saaks koolides kasutada. Need võiksid seisneda Vikipeediast info otsimises. Vaata: "Vikipeedia koolides" projekt. Ivo 29. september 2010, kell 13:12 (EEST)

Tabelitest

Tabelite stiilikoodi on muudetud ja õige mitmes artiklis, kus kasutatakse classi "wikitable", on fondi suurus muutunud priskemaks.

Peale selle annan teada, et class "prettytable" ei paista ka õigesti töötavat (võimalik, et sedalaadi tabel peabki ilma joonteta olema, aga igatahes varemalt olid sel tabelil jooned olemas): vt seda. Stiili "prettytable" kasutatakse veel selles artiklis, aga seal häirib see vähem, kui tolles laskurkorpuslaste artiklis. --kanakukk 30. september 2010, kell 20:41 (EEST).

vt Kasutaja arutelu:Pikne - ilmselt ta ei jõudnud kõike kontrollida -- Ahsoous 30. september 2010, kell 20:52 (EEST)

Näikse, et tavalise otsinguga ei leia kõiki kasutusi üles. Kui keegi oskab mingit võimsamat päringut teha ja kasutused asendaks, saaks prettytable'i stiililehelt ära koristada (peaks olema sama, mis wikitable).

Panin klassi kirjelduse tagasi, aga teisele stiililehele ja sellisel kujul nagu wikitable on vaikimisi. Nüüd on siis prettytable'il uue kujundusega ka jooned.

Jah, tõepoolest wikitable'i vaikekujunduses (rev:48842) on kirja suurus muutmata, aga vana kujundusega oli ta siin ennist pisut väiksem. Või olekski hea, kui ta pisut väiksem on, ka uue kujundusega? Pikne 30. september 2010, kell 22:45 (EEST)

Minu meelest oleks parem, kui kirjasuurust vähendataks (ma ju ei teataks probleemist, kui see mulle meelt mööda oleks). Suure kirjasuuruse tõttu ma ei kasuta ka uusi funktsioone (lülitage need korraks välja, siis saate aru, et vanal oli font väiksem – kõiksugu menüüd ja pealkirjad ei ole nii rõhuvad, nagu nad seda uue viki kujunduse puhul on). --kanakukk 30. september 2010, kell 23:41 (EEST).

WikitanvirBot

• 1. Operator  : Wikitanvir
• 2. Automatic or Manually Assisted : Automatic
• 3. Programming Language(s)  : Python (pywikipedia)
• 4. Function Summary  : Interwiki
• 5. Edit period(s)  : Daily
• 6. Edit rate requested  : 2/3 edits per minute at most
• 7. Already has a bot flag (Y/N)  : Yes, see here
• 8. Function Details  : Bot will patrol recent changes and new pages, and add, remove, or modify interwiki links in autonomous mode.

Currently doing some test edits. Notify me if there is a problem. — Tanvir • 1. oktoober 2010, kell 14:00 (EEST)