Selgroogsed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: wa:Biesse ås cronzoxhs
88. rida: 88. rida:
[[da:Hvirveldyr]]
[[da:Hvirveldyr]]
[[de:Wirbeltiere]]
[[de:Wirbeltiere]]
[[nv:Bíígháán Dahólónígíí]]
[[el:Σπονδυλωτό]]
[[el:Σπονδυλωτό]]
[[en:Vertebrate]]
[[en:Vertebrate]]

Redaktsioon: 30. september 2010, kell 10:08

Taksonoomia
Riik
Loomad
Animalia
Hõimkond
Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond
Selgroogsed Vertebrata

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid.

Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.

Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.

Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda.

Taksonoomia ja klassifikatsioon

Klassifikatsioon Janvier'i (1981, 1997), Shu et al. (2003) ja Benton'i (2004) järgi. [1]

  • Ülemklass Tetrapoodid (Tetrapoda) (nelja jäsemega selgroogsed)

† = väljasurnud

Viited

  1. Michael Benton (1. november 2004). "Vertebrate Palaeontology". Third Edition (inglise). Blackwell Publishing. Vaadatud 3.02.2008.

Vaata ka