Joseph Black: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. september 2010, kell 14:32

Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.

Tema ema oli iirlane ja isa šotlane.

Black õppis Glasgow' ja Edinburghi ülikoolis arstiteadust.

Ta oli 1756. aastast Glasgow' ülikooli arstiteaduse professor ja keemia lektor ning 1766. aastast Edinburghi ülikooli keemia professor.

Võrreldes muundumisi lubjakivist põletatud lubjaks, edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black element magneesiumi ning süsihappegaasi. Ta näitas 1752, et naatriumkarbonaat, kaaliumkarbonaat, magneesiumkarbonaat ja kaltsiumkarbonaatt on tollases kõnepruugis kaustiliste alkaalide (kaltsineeritud magneesia, st magneesiumoksiid (MgO) ja põletatud lubi, st kaltsiumoksiid (CaO)) ühendid gaasiga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks (fixed air), st süsihappegaasiga (CO₂), ning et see gaas moodustab vastavalt magneesiumoksiidi ja kaltsiumoksiidiga reageerides karbonaadid magneesiumkarbonaadi ja kaltsiumkarbonaadi. Tema tulemused ilmusid 1755^[viide?] raamatus "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba".

Sellega näitas ta esimesena, et on olemas erinevate omadustega gaase ning et gaas võib peale eraldumise ka ühineda tahkete ainetega, moodustades keemilisi ühendeid. Samuti näitas ta, et põletatud lubi muundub õhu käes aeglaselt kaltsiumkarbonaadiks. Sellest ta järeldas, et atmosfääris peab olema vähesel hulgal süsihappegaasi; see oli esimene märk sellest, et õhk ei koosne ainult ühest ainest.

Black näitas ka, et süsihappegaas moodustub puusöe põlemisel ning käärimisel ja väljub hingeõhuga ning et küünal ei saa süsihappegaasis põleda. Samuti näitas ta, et kui eemaldada küünla põlemisel piiratud õhuga ruumis moodustunud kogu süsihappegaas, jääb ikkagi järele jääk, mis küünla põlemist ei toeta. See viis Blacki õpilase Daniel Rutherfordi 1772 õhu peamise koostisosa "rikutud õhu", st lämmastiku avastamiseni.

1760. aasta paiku leiutas Black kalorimeetri. Tema selgitas ka erinevuse temperatuuri ja soojuse vahel. Ta uuris esimesena ainete erisoojust ning sulamissoojust ja aurustumissoojust (latentne soojus). Need uurimused omandasid tähtsuse muu hulgas James Watti jaoks aurumasina arendamisel.

Blacki katseriistad ja taip ületasid kaugelt tema kaasaegsete keemikute oma.

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Ta oli [[1756]]. aastast Glasgow' ülikooli arstiteaduse professor ja keemia lektor ning 1766. aastast Edinburghi ülikooli keemia professor.
-Võrreldes muundumisi [[lubjakivi]]st [[põletatud lubi|põletatud lubjaks]], edasi [[kustutatud  lubi|kustutatud lubjaks]] ning jälle tagasi lubjakiviks [[magneesium]]i ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black [[keemiline element|element]] magneesiumi ning [[süsihappegaas]]i. Ta näitas [[1752]], et [[naatriumkarbonaat]], [[kaaliumkarbonaat]], [[magneesiumkarbonaat]] ja [[kaltsiumkarbonaatt]] on tollases kõnepruugis [[kaustilised alkaalid|kaustiliste alkaalide]] ([[kaltsineeritud magneesia]], st [[magneesiumoksiid]] (MgO) ja [[põletatud lubi]] (st [[kaltsiumoksiid]] (CaO)]] [[keemiline ühend|ühendid]] [[gaas]]iga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks (''fixed air''), st [[süsihappegaas]]iga (CO<sub>2</sub>), ning et see gaas moodustab vastavalt magneesiumoksiidi ja kaltsiumoksiidiga [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[karbonaadid]] [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] ja [[kaltsiumkarnonaat|kaltsiumkarbonaadi]].
+Võrreldes muundumisi [[lubjakivi]]st [[põletatud lubi|põletatud lubjaks]], edasi [[kustutatud  lubi|kustutatud lubjaks]] ning jälle tagasi lubjakiviks [[magneesium]]i ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black [[keemiline element|element]] magneesiumi ning [[süsihappegaas]]i. Ta näitas [[1752]], et [[naatriumkarbonaat]], [[kaaliumkarbonaat]], [[magneesiumkarbonaat]] ja [[kaltsiumkarbonaatt]] on tollases kõnepruugis [[kaustilised alkaalid|kaustiliste alkaalide]] ([[kaltsineeritud magneesia]], st [[magneesiumoksiid]] (MgO) ja [[põletatud lubi]], st [[kaltsiumoksiid]] (CaO)) [[keemiline ühend|ühendid]] [[gaas]]iga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks (''fixed air''), st [[süsihappegaas]]iga (CO<sub>2</sub>), ning et see gaas moodustab vastavalt magneesiumoksiidi ja kaltsiumoksiidiga [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[karbonaadid]] [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] ja [[kaltsiumkarnonaat|kaltsiumkarbonaadi]].
 Tema tulemused ilmusid [[1755]]{{lisa viide}} raamatus "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba".