Ühendus Prantsuse Demokraatia eest: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tõlge inglise wikist
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Ühendus Prantsuse Demokraatia Eest''' ([[prantsuse keel]]es: ''Union pour la Démocratie Française'', lühend: ''UDF'') on [[Prantsusmaa]] [[paremtsentsrism|paremtsentristlik]] poliitline partei. Asutati 1968. aastal mitemete väikeste parteide liiduna (''Parti radical'', ''Parti républicain'' - hilsema nimega ''Démocratie Libérale'' ja ''Centre des démocrates sociaux'')presidendi [[Valéry Giscard d'Estaing]]i toetuseks, kuna Démocratie Libérale ja Radikaalid läksid üle president Chiraci parteisse [[Ühendus Rahvaliikumise Eest]] (''UMP''), jäi CDSi ainsana UDFi koostisosaks. Partei liider on: [[François Bayrou]]. UDF on noorimaks parteneriks [[Jean-Pierre Raffarin]] ja [[Dominique de Villepin]]i juhtitavale valitsuskabinetile, kuigi ise ei kuulu UDF valituskabinetti.
'''Ühendus Prantsuse Demokraatia Eest''' ([[prantsuse keel]]es: ''Union pour la Démocratie Française'', UDF) on [[Prantsusmaa]] [[paremtsentsrism|paremtsentristlik]] [[erakond]]. See asutati [[1968]] väikeste parteide liiduna (''Parti radical'', ''Parti républicain'' hilisema nimega ''Démocratie Libérale'' ja ''Centre des démocrates sociaux'') presidendi [[Valéry Giscard d'Estaing]]i toetuseks. Kaks esimest läksid üle presidendi [[Jacques Chirac]]i parteisse [[Ühendus Rahvaliikumise Eest]] (UMP), mistõttu CDS jäi ainsana UDFi. Partei liider on [[François Bayrou]]. UDF on [[Jean-Pierre Raffarin]] ja [[Dominique de Villepin]]i juhtitava valitsuse noorim partner, kuigi UDF ise ei kuulu valitsusse.


==Ideloogia==
== Ideoloogia ==


Tänase UDFi ideoloogiliseks aluseks on [[kristlik demokraatia]] ja euroföderalism. [[2002]]. aastani partei ideloogia paiknes kuskil paremtsentris. Partei liikmeskond oli selle ajani iroonilselt need parempoolsed, kes ei pooldanud Chiraci ega paremäärmuslike parteisi. Majanduspoliitliselt paiknes partei vasakpooluselt ''laissez-faire''i dogmade toetamiseni. Selline vastuolu viis laissez-faire'i toetava Démocratie Libérale eraldumiseni UDFist. Partei sotsiaalpoliitilised dogmad varieerusid [[konservatism]]ilt (näiteks: homoseksuaalide partnerlusseaduse vastustamine) märgatvalt liberaalsema poliitikani.
UDFi ideoloogiliseks aluseks on [[kristlik demokraatia]] ja [[euroföderalism]]. Kuni [[2002]]. aastani mppdustasid partei liikmeskonna need parempoolsed, kes ei pooldanud ei Chiraci ega paremäärmuslikke parteisid. Erakonna majanduspoliitika oli vastuoluline segu vasak- ja parempoolsusest. See viis majandusvabadust toetavate liberaaldemokraatide eraldumiseni UDFist. Ka partei sotsiaalpoliitika oli segu [[konservatism]]ist (homoseksuaalide partnerlusseaduse vastustamine) ja märgatavalt liberaalsemast poliitikast.
==Hilisema poliitilised arengud==
Paljud erakonna liiderid lahkusid [[2002]]. aastal UMP asutamise järgselt sinna, jättes François Bayroui poliitilise isoloatsiooni. Olles partner Raffarini kabinetis, UDF kritiseeris mõnikord valitsuse poliitikat, samal ajal mitte soovides lahkuda [[enamusvalitsus]]est, sisenes partei peamiselt [[vasakpoolus|vasakpoolsesse]] [[opositsioon]]i. Tulemusena UDF säästis Gilles de Robieni valituse, lahkus partei [[31. märts]]il 2004. aastal opositsiooni valitsuse ümberkujundamisega, kuuludes samal ajal parlamendienamusse.


== Hetkeseis ==
[[2004]]. aastal oli UDF koos [[Itaalia]] [[Karikakrapartei|Karikakraparteiga]] [[Euroopa Demokraatlik Partei|Euroopa Demokraatliku Partei]] asutajaliige.

Paljud erakonna liidrid lahkusid 2002. aastal, kui asutati UMP, jättes François Bayrou' poliitilisse isolatsiooni. Osaledes Raffarini kabinetis, kritiseeris UDF mõnikord valitsust, kuid ei soovinud ise lahkuda [[enamusvalitsus]]est. UDF säästis [[Gilles de Robien]]i valituse, kuid lahkus [[31. märts]]il [[2004]] [[opositsioon]]i valitsusevahetuse ajal, kuuludes samal ajal parlamendienamusse.

2004. aastal oli UDF koos [[Itaalia]] [[Karikakrapartei]]ga [[Euroopa Demokraatlik Partei|Euroopa Demokraatliku Partei]] asutajaliige.

[[Kategooria:Parteid]]
<!-- Eelmine kategooria eemaldada, kui j'ärgmine on olemas -->
[[Kategooria:Prantsusmaa parteid]]
[[Kategooria:Liberaalsed parteid]]

Redaktsioon: 12. märts 2006, kell 15:47

Ühendus Prantsuse Demokraatia Eest (prantsuse keeles: Union pour la Démocratie Française, UDF) on Prantsusmaa paremtsentristlik erakond. See asutati 1968 väikeste parteide liiduna (Parti radical, Parti républicain – hilisema nimega Démocratie Libérale ja Centre des démocrates sociaux) presidendi Valéry Giscard d'Estaingi toetuseks. Kaks esimest läksid üle presidendi Jacques Chiraci parteisse Ühendus Rahvaliikumise Eest (UMP), mistõttu CDS jäi ainsana UDFi. Partei liider on François Bayrou. UDF on Jean-Pierre Raffarin ja Dominique de Villepini juhtitava valitsuse noorim partner, kuigi UDF ise ei kuulu valitsusse.

Ideoloogia

UDFi ideoloogiliseks aluseks on kristlik demokraatia ja euroföderalism. Kuni 2002. aastani mppdustasid partei liikmeskonna need parempoolsed, kes ei pooldanud ei Chiraci ega paremäärmuslikke parteisid. Erakonna majanduspoliitika oli vastuoluline segu vasak- ja parempoolsusest. See viis majandusvabadust toetavate liberaaldemokraatide eraldumiseni UDFist. Ka partei sotsiaalpoliitika oli segu konservatismist (homoseksuaalide partnerlusseaduse vastustamine) ja märgatavalt liberaalsemast poliitikast.

Hetkeseis

Paljud erakonna liidrid lahkusid 2002. aastal, kui asutati UMP, jättes François Bayrou' poliitilisse isolatsiooni. Osaledes Raffarini kabinetis, kritiseeris UDF mõnikord valitsust, kuid ei soovinud ise lahkuda enamusvalitsusest. UDF säästis Gilles de Robieni valituse, kuid lahkus 31. märtsil 2004 opositsiooni valitsusevahetuse ajal, kuuludes samal ajal parlamendienamusse.

2004. aastal oli UDF koos Itaalia Karikakraparteiga Euroopa Demokraatliku Partei asutajaliige.