Lemmit Mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kas ta oli enne Lemmit Leonhard või Leonhard Mark? See peab olema ühetähenduslikult esitatud. |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lemmit Mark''' (kuni [[1937]]. aastani '''Leonhard'''; [[1912]]–[[1962]]) oli [[eesti]] ajaloolane. |
'''Lemmit Mark''' (kuni [[1937]]. aastani '''Leonhard Mark'''; [[1912]]–[[1962]]) oli [[eesti]] ajaloolane. |
||
Mark õppis [[Tartu Ülikool]]is [[ajalugu]], saades [[1936]]. aastal ajaloomagistriks lähiajaloo alal. Tema ajaloolasetee katkestas aga [[Teine maailmasõda]], Mark mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning sõja lõpuks sattus ta [[Rootsi]]. Sealt naasis ta [[1947]]. aastal Eestisse, misjärel ta kohe vangistati. Ka pärast vabastamist [[1956]]. aastal ei saanud ta töötada oma erialal ning pidi leiba teenima maaparandajana. Samas jätkas ta eraviisiliselt ajaloo uurimist, kirjutades mahukad ja heal tasemel uusimused [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]] ja Eesti ajaloo varasemast historiograafiast. Nende käsikirju säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s. |
Mark õppis [[Tartu Ülikool]]is [[ajalugu]], saades [[1936]]. aastal ajaloomagistriks lähiajaloo alal. Tema ajaloolasetee katkestas aga [[Teine maailmasõda]], Mark mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning sõja lõpuks sattus ta [[Rootsi]]. Sealt naasis ta [[1947]]. aastal Eestisse, misjärel ta kohe vangistati. Ka pärast vabastamist [[1956]]. aastal ei saanud ta töötada oma erialal ning pidi leiba teenima maaparandajana. Samas jätkas ta eraviisiliselt ajaloo uurimist, kirjutades mahukad ja heal tasemel uusimused [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]] ja Eesti ajaloo varasemast historiograafiast. Nende käsikirju säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s. |
||
Redaktsioon: 25. september 2010, kell 12:00
Lemmit Mark (kuni 1937. aastani Leonhard Mark; 1912–1962) oli eesti ajaloolane.
Mark õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, saades 1936. aastal ajaloomagistriks lähiajaloo alal. Tema ajaloolasetee katkestas aga Teine maailmasõda, Mark mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning sõja lõpuks sattus ta Rootsi. Sealt naasis ta 1947. aastal Eestisse, misjärel ta kohe vangistati. Ka pärast vabastamist 1956. aastal ei saanud ta töötada oma erialal ning pidi leiba teenima maaparandajana. Samas jätkas ta eraviisiliselt ajaloo uurimist, kirjutades mahukad ja heal tasemel uusimused eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja Eesti ajaloo varasemast historiograafiast. Nende käsikirju säilitatakse Tartu Ülikooli raamatukogus.
Mark suri reisi ajal Karjalasse.
Teoseid
- Saksa poliitika Bosnia küsimuses 1908.-1909. aastal. Tartu, 1935.
- Vene-inglise suhted XX sajandi 1. kümnendil. I-II. Tartu, 1936.