Meditsiinisemiootika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. september 2010, kell 09:37

Meditsiinisemiootika on valdkond, mis tegeleb haigustega seotud märkide ja sümptomitega.

Ta on üks vanemaid semiootika harusid.

Näiteks üks meditsiinisemiootiline märkide jaotus: prognostilised, anamnestilised, diagnostilised ja patognomoonilised märgid (King 1982: 80–81).

Termini 'semiootika' (kujul semeiotics) esmakordne kasutus inglise keeles pärinebki arstilt, Henry Stubbe'ilt (aastast 1670), kes vastandas semiootika füüsikale (jaotus, mille John Locke oma 1690. aasta töös An Essay Concerning Human Understanding üldistas).

Meditsiinisemiootika Tartu ülikoolis

Tartu Ülikoolis oli 19. sajandil semiootika kateeder arstiteaduskonnas. Tartu Ülikooli patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku õppetooli juhatas 1802–1817 Daniel Georg Balk. 1820. aastal asutatud füsioloogia, patoloogia ja semiootika kateedrit juhatasid Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot (1821–1826), Johann Friedrich Erdmann (1827–1828), Martin Heinrich Rathke (1829–1835) ja Alfred Wilhelm Volkmann (1837–1842).^[1], ^[2]. 1826. a. valiti sellele kohale ka Karl Ernst Baer, kes aga loobus.^[3]

Thure von Uexküll valiti 1994. a. Tartu Ülikooli audoktoriks semiootika ja meditsiini alal.

Kirjandus

Baer, Eugen 1988. Medical Semiotics. Lanham: University Press of America. ISBN 0819167053.
King, Lester S. 1982. Medical Thinking: A Historical Preface. Princeton: Princeton University Press. ISBN 0691082979.
Sebeok, Thomas A. 1996. Galen in medical semiotics. Interdisciplinary Journal for Germanic Linguistics and Semiotic Analysis 1(1), 89–111.
Staiano, Kathryn Vance 1986. Interpreting Signs of Illness: A Case Study in Medical Semiotics. Berlin: Mouton de Gruyter. ISBN 0899251552.
Uexküll, Thure von 1982. Semiotics and medicine. Semiotica 38(3/4): 205–215.
Uexküll, Thure von 1986. Medicine and semiotics. Semiotica 61(3/4): 201–217.

Viited

↑ Siilivask, Karl 1982. Tartu Ülikooli ajalugu 2. kd. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 228, 229, 232, 236, 241.
↑ Toomsalu, Maie (koost.) 2002. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 7, 8, 81, 85
↑ Toomsalu 2002: 114.

[1] Siilivask, Karl 1982. Tartu Ülikooli ajalugu 2. kd. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 228, 229, 232, 236, 241.

[2] Toomsalu, Maie (koost.) 2002. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 7, 8, 81, 85

[3] Toomsalu 2002: 114.

[1]

[2]

[3]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Näiteks üks meditsiinisemiootiline märkide jaotus: prognostilised, anamnestilised, diagnostilised ja patognomoonilised märgid (King 1982: 80–81).
-Termini 'semiootika' (kujul ''semeiotics'') esmakordne kasutus inglise keeles pärinebki arstilt, [[Henry Stubbe]]'ilt (aastast 1670), kes vastandas semiootika füüsikale (jaotuse, mille [[John Locke]] oma 1690. aasta töös ''[[An Essay Concerning Human Understanding]]'' üldistas).
+Termini 'semiootika' (kujul ''semeiotics'') esmakordne kasutus inglise keeles pärinebki arstilt, [[Henry Stubbe]]'ilt (aastast 1670), kes vastandas semiootika füüsikale (jaotus, mille [[John Locke]] oma 1690. aasta töös ''[[An Essay Concerning Human Understanding]]'' üldistas).
 ==Meditsiinisemiootika Tartu ülikoolis==