Stephan Endlicher: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Broadbot (arutelu | kaastöö)
33. rida: 33. rida:


[[ca:Stephan Ladislaus Endlicher]]
[[ca:Stephan Ladislaus Endlicher]]
[[da:Stephan Ladislaus Endlicher]]
[[de:Stephan Ladislaus Endlicher]]
[[de:Stephan Ladislaus Endlicher]]
[[en:Stephan Endlicher]]
[[en:Stephan Endlicher]]

Redaktsioon: 13. september 2010, kell 19:04

Stephan Endlicher

Stephan Ladislaus Endlicher (24. juuni 1804 Pressburg28. märts 1849 Viin) oli Austria botaanik ja sinoloog.

Ta õppis alguses teoloogiat, seejärel botaanikat ning Lõuna- ja Kagu-Aasia keeli, eelkõige hiina keelt, ja kirjutas hiina keele grammatika alused. 1828 määrati ta Austria rahvusraamatukogu käsikirjade kogu reorganiseerima.

Aastal 1835 asutas ta Austria esimese loodusteadusliku ajakirja "Annalen des Wiener Museums der Naturgeschichte". Aastal 1840 sai temast Viini ülikooli botaanikaprofessor ja Viini botaanikaaia direktor.

Ta kirjutas taimeriigi laiahaardelise ülevaate, mis oli sel ajal kõige põhjalikum taimede kirjeldus. Endlicheri ettepanekul sisaldas see lisaks tekstile ka jooniseid. See teos avaldati koos Franz Ungeri teose "Grundzüge der Botanik" ("Botaanika alused") uusväljaandega.

Endlicher avaldas varased tööd Austraalia floora, sealhulgas Carl von Hügeli sealt kogutud taimede kohta. Samuti alustas ta tööd Brasiilia taimestikku käsitleva teose "Flora Brasiliensis" kallal, mille viimane osa ilmus alles 1906, enam kui pool sajandit pärast Endlicheri surma.

Endlicher tegi palju tööd Keiserliku Teaduste Akadeemia rajamisel ja lootis selle presidendiks saada, aga kui presidendiks valiti parun Joseph Hammer von Purgstall, lahkus ta pahaselt teaduste akadeemiast.

1848. aasta revolutsiooni ajal paluti Endlicheril kui tuntud liberaalil vahendada valitsuse ja ülestõusnute läbirääkimisi, aga selle asemel oli ta sunnitud Viinist ajutiselt lahkuma. Samal aastal sai ta Frankfurdi parlamendi liikmeks. Järgmisel aastal saadeti Frankfurdi parlament laiali, kuid Endlicher seda enam ei näinud, sest 1849. aasta märtsis ta suri 44-aastaselt.

Tema järgi sai nime loorberipuuliste perekond Endlicheria.

Endlicher kirjeldas mitu uut taimerühma, millest kõige tuntum on perekond sekvoia. Tema kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend Endl..

Teoseid

  • "Genera plantarum secundum ordines naturales disposita" (1836–1850)
  • "Grundzüge der Botanik" (koos Franz Ungeriga; 1843)

Välislingid