Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Peahoone avamise pidulik aktus toimus [[3. juuli]]l [[1809]]. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.
Peahoone avamise pidulik aktus toimus [[3. juuli]]l [[1809]]. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.


Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. 1965. aastal oli peahoones tulekahju. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.
Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal [[2007]] toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.


2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.
2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.

== Tulekahju peahoone ==
Ööl vastu [[21. detsember|21. detsembrit]] [[1965]] oli peahoones tulekahju. Hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimisega käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati [[1. september|1. septembriks]] [[1966]], aula aga [[28. aprill]]iks [[1967]]<ref>Ando Leps. [http://kultuur.elu.ee/ke499_tulekahju.htm#top Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust.] Kultuur ja Elu</ref>.


==Pildimaterjal==
==Pildimaterjal==

Redaktsioon: 13. september 2010, kell 17:11

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi[1]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Tulekahju peahoone

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju. Hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimisega käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967[2].

Pildimaterjal

Viited

Välislingid

Tartu Ülikooli peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris