E8: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: it:Strada europea E8 |
P robot lisas: da:Europavej E8 |
||
77. rida: | 77. rida: | ||
[[bs:Evropski put E8]] |
[[bs:Evropski put E8]] |
||
[[da:Europavej E8]] |
|||
[[de:Europastraße 8]] |
[[de:Europastraße 8]] |
||
[[en:European route E8]] |
[[en:European route E8]] |
Redaktsioon: 8. september 2010, kell 20:36
See artikkel räägib Euroopa teest; Lie rühma kohta vaata artiklit E8 (Lie rühm); E8 on ka lennukompanii Alpi Eagles AITA kood |
E8 ehk Euroopa tee 8 on Euroopa tee, mis viib Tromsøst Norras Turusse Soomes.
Tee pikkus on umbes 1410 km. Tee pikkus Norras (välja arvatud E6-ga ühine teelõik) on 117,9 km.
Aastatel 1965–1992 oli Kilpisjärvi ja Tornio vaheline lõik osa teest E78.
Teel on asfaltbetoonkate ja ta on suuremalt jaolt kaherealine.
Marsruut
Tromsø – Nordkjosbotn – Skibotn – Kilpisjärvi – Kaaresuvanto – Muonio – Kolari – Tornio – Keminmaa – Kemi – Oulu – Liminka – Raahe – Kalajoki – Kokkola – Vaasa – Pori – Rauma – Turu
Nordkjosbotni ja Skibotni vahelise lõigu kulgeb tee koos E6-ga, Keminmaan ja Liminka vahelise lõigu koos E75-ga ja lühikese lõigu Vaasa lähedal koos E12-ga. Peale selle ristub tee Kaaresuvantos E45-ga, Tornios E4-ga ning Turu lähedal E18 ja E63-ga.
Soomes kulgeb tee Kilpisjärvi ja Tornio vahelise lõigu koos valtatie 21-ga, Tornio ja Keminmaa vahelise lõigu koos valtatie 29-ga, Keminmaa ja Liminka vahelise lõigu koos valtatie 4-ga ning Liminka ja Turu vahelise lõigu koos valtatie 8-ga.
Teel on lühikesed automagistraalilõigud Tornio ja Keminmaa vahel ning Oulu, Vaasa ja Turu lähedal. Mujal on tee peamiselt kaherealine.
Norra
Tromsøst Soome piirini
Tee algab Tromsøst Norras. Kõigepealt läbib ta Tromsøysundi tunneli Tromsøya saareni. Kui linn silmapiirilt kaob, kitseneb tee kaherealiseks. Nordkjosbotni ja Skibotni vahel langeb tee kokku E6-ga. Skibotnist peale läheb tee järsult üles ning on kahe auto laiune. Tee jõuab kõrgeima punktini (550 m) ning seejärel Soome piirini.
Soome
Kilpisjärvilt Tornioni
Kohe pärast piiri tee laskub ning möödub vasakult Kilpisjärvi järvest ja paremalt Kilpisjärvi külast. Seejärel kulgeb tee rööbiti Könkämäenoga Peerast läbi. Seal on peaaegu asustamata ala (suur padur mõningate mägedega). Kuni Kaaresuvantoni jääb tee kitsaks. Rootsi poolel Karesuandos algab ristuv tee E45, ja liiklus elavneb; seal on esimene võimalus otse Rootsi sõita. Tee kulgeb nüüd rööbiti Muonio jõega. Palojoensuust saab mööda Soome teed 958 sõita Hettasse. Lõuna pool läbib tee Muonio ja Kolari. Kohe pärast Kolarit suubub Muonio jõgi Tornio jõkke. Pello ja Tornio läbitakse piki Tornio jõge Tornedalis. E8 kulgeb piki jõgede Soome-poolset kallast; Karesuandost kuni Tornio naaberlinna Haparandani kulgeb enam-vähem piki jõgede kaldaid Rootsi Riksväg 99 (varem 400). Kolarist Ouluni kulgeb rööbiti kiirteega raudtee. Tornio juures jõuab tee Põhjalaheni, mis enam silmist ei kao.
Torniost Liminkani
Torniost Kemini on tegu 1999 rajatud neljarealise teega. Põhjuseks on kahe linna vaheline ühendus ning ühendus Tornio-Kemi lennujaamaga. Kemis jõuab E8-ni välja Rovaniemist tulev E75. Pärast Kemit on tee jälle kaherealine, kuni ta Oulust põhja pool muutub jälle neljarealiseks, sest Oulu on üks Soome suuremaid linnu. kilomeetrit Oulust lõuna pool läheb tee jälle kaherealiseks. Liminkas hargneb E75 sisemaa poole, E8 kulgeb aga edasi mööda randa.
Liminkast Turuni
Vaasas ristub E8-ga E12, mis jätkub seal pärast parvlaevaühendust Rootsi linna Umeåga. Ka seal on tee neljarealine. Pori kaudu jõuab tee siis lõpuks Turusse. Viimane on liiklussõlm ja suur sadamalinn. E8 möödub Turu lennujaamast ning on siis kuni Turu kesklinnani. Turus jätkavad E8-t järgmised teed:
- parvlaevaühendus Rootsi ja Ahvenamaaga;
- E18 Helsingi ja Peterburi suunas;
- E63 Tampere suunas ja edasi kuni Sodankyläni Lõuna-Lapimaal.
Vallad ja sõlmpunktid Norras
Tromsi maakond
- ristub Riksvei 862 Breivikani
- ristub Fylkesvei 59 (Troms): Stakkevollvegen Põhja-Norra Ülikoolihaiglast Stakkevollanini (1,2 km)
- Tromsøysundi tunnel (3500 m, 102 m mere all)
- ristub Fylkesvei 53 (Troms) Tomasjordast Oldervikini (38,4 km)
- Riksvei 862 Tromsøysund
- ristub Riksvei 862 Hungeren
- haru Sandvikeidetist Olavsvernini (3,5 km)
- Kalvebakkeni sild (76 m)
- Lauksletta
- Riksvei 91 Fagernes
- Fylkesvei 294 (Troms) Sørbotnist Kantornesini
- Fylkesvei 294 (Troms) Kantornes
- Fylkesvei 293 (Troms) Laksvatn
- Fylkesvei 293 (Troms) Myra, Fylkesvei 292 Fylkesvei 293-le Fossvoll (19,3 km)
- E6 Nordkjosbotn, ühine teelõik Skibotnini
- Riksvei 87 Øvergård
- Riksvei 868 Åsgården
- Fylkesvei 322 (Troms) Lássegieddist Sørengini
- E6 Skibotn
- Tee kõrgeim punkt Norras, 521 m üle merepinna
- Riigipiir Kilpisjärvi
Ajalugu
1. juunil 1965 hakati Tromsø–Kilpisjärvi–Tornio teed tähistama E78. Aastal 1983 otsustas UNECE süsteemi reformida. E78 pidi saama numbri E08 ja E6 pidi saama numbri E47. Läbirääkimised võtsid aastaid ning alles 1992 võeti see süsteem kassutusele Norras, kus E8 hakkas tähistama Tromsø–Kilpisjärvi–Tornio teed. Aastal 2002 pikendati E8-t Torniost Turuni. Enne 1985. aastat kulges E8 Londonist Hoek van Hollandi, Hannoveri ja Berliini kaudu Brestini.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: E8 |
- Norra-poolse teeosa kirjeldus (pdf; norra keeles)