Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse. |
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse. |
||
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks |
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse - 60 kopikat (koos temaga saadeti Siberisse Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]). |
||
Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]]. |
Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]]. |
||
Redaktsioon: 8. september 2010, kell 18:12
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi – 24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.
Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis, jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd Jakob Hurdale. Õpihimu viis ta Treffneri gümnaasiumi (lõpetanuks aastal 1896)[1]. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos Harald Põlluga, kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1896–1901. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri Berliini Ülikoolis.
Prooviaastal oli ta Vändras, Häädemeestel ja Toril. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv 21. veebruaril (vkj 8. veebruaril) 1904 Riia Jakobi kirikus.
1904 – 1907 töötas Joosep Liiv Käru koguduses (siis oli ta Vändra abikogudus Pärnumaal, Liivimaal). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse(Liivimaa kubermangu), siis Põhja-Eestisse(Eestimaa kubermangu) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud Georg Kiviste Harju-Jaanis, Jakob Kukk Keilas ja Harald Põld Kosel. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor Hermann Girgensohn oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus Novorossiiskisse.
Joosep Liiv töötas Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana aastatel 1907 – 1940. Ta oli 1927 – 1935 Lääne-Harju praostkonna abipraost, 1935 – 1940 oli ta kiriku ülemkohtu liige. EELK Konsistooriumi assessor oli ta 1939 – 1944. Emerituuri läks ta 1. jaanuarist 1941. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel 1947 – 1950 Tallinna Oleviste koguduse hooldajaõpetaja. Aastal 1950 andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse - 60 kopikat (koos temaga saadeti Siberisse Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm, Narva Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajas, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Carl Immanuel Philipp Hesse, Kadrina Katariina koguduse õpetaja Johannes Eberhard, Reigi Jeesuse koguduse õpetaja Richard Georg von Hirschhausen ja Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Haller).
Joosep Liiv tuli Raplasse vallalisena ja abiellus 1908. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid prominente. Laulatuse viis läbi Villem Reiman, pruudipärg mängiti maha Jakob Kukele.
Isiklikku
Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti (ja Käina Martini koguduse õpetaja) Voldemar Kirotariga, kes küüditati 1941. aastal. Keskmine tütar Helga (samuti filoloog) abiellus Felix Kibbermanniga. Salme Kirotar, Felix Kibbermann ja viimase õde Elisabeth Kibbermann said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud Juhan Liiv ja Jakob Liiv.