Melatoniin: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: eu:Melatonina |
P robot lisas: mk:Мелатонин |
||
42. rida: | 42. rida: | ||
[[la:Melatoninum]] |
[[la:Melatoninum]] |
||
[[lt:Melatoninas]] |
[[lt:Melatoninas]] |
||
[[mk:Мелатонин]] |
|||
[[mn:Мелатонин]] |
[[mn:Мелатонин]] |
||
[[nl:Melatonine]] |
[[nl:Melatonine]] |
Redaktsioon: 6. september 2010, kell 03:49
Melatoniin | |
---|---|
Keemiline valem | C13H16N2O2 |
Molekulmass | 232,278 g/mol |
Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev antioksüdant.
Melatoniini kasutatakse unehäirete ravis, 1993. aastast on see toidulisandina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all.
Biosüntees
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad hüpotaalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema.
Kasutamine
Melatoniini kasutatakse unehäirete, ajavahestressi ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravis, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust.