Augustimäss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. september 2010, kell 11:23

Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus Gruusia NSV-s augustis 1924. Augustimässu eesmärgiks oli Gruusia iseseisvuse taastamine. Mässule eelnes sissisõda 1921-1924.

26. mai 1922 korraldas Tšekaa küüditamise. Tuhanded vahistati, Gruusia kirik represseeriti, paljud külad, mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. Aastal 1923 tabati kindral Kote Abhazi ja tema militaarne keskus likvideeriti.

Ülestõus algas Tšiathuras Lääne-Gruusias 29. augustil 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada Gruusia eksiilvalitsus. Mässu juhtis Kakutsa Tšolokašvili. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. Tšekaa ründas Tšiathurat, Senakit ja Abašat 29.– 30. augustil. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilisist kagus Manglisis. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. 3. septembril rünnati üllatusrünnakuga Dušethit, kuid initsiatiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. 4. septembril avastas Tšekaa mässuliste peakorteri Mtshethas ja Lavrenti Beria kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus Türki ja sealt Prantsusmaale. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. 5. septembrist lõpetasid viimased mässulised võitluse. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris 7000-10 000 inimest.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{keeletoimeta|kuup=jaanuar 2007}}
+{{keeletoimeta|kuup=jaanuar 2007}}{{viita}}
 '''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus [[Gruusia NSV|Gruusia NSV-s]] [[august]]is [[1924]]. Augustimässu eesmärgiks oli  [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia iseseisvuse]] taastamine. Mässule eelnes [[sissisõda]] [[1921]]-[[1924]].
-[[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Tšekaa]] küüditamise. Tuhanded vahistati, [[Gruusia kirik]] represseeriti, paljud külad, mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. Aastal [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likviteeriti.
+[[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Tšekaa]] küüditamise. Tuhanded vahistati, [[Gruusia kirik]] represseeriti, paljud külad, mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. Aastal [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likvideeriti.
-Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]]il [[1924]]. Sissid Lääne-[[Gruusia]]s said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[Punaarmee]] piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas [[Tšiathura]]t, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t [[29. august|29.]]– [[30. august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. [[29. august]]il algas mäss ka [[Thbilisi]]st kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnsakuga [[Dušethi]]t, kuid intensiiv jäi endiselt [[Punaarmee]] kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. [[4. september|4. septembril]] avastas [[Tšekaa]] mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Thbilisi]]s. Tšolokasvili lahkus [[Türgi]]sse ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Beria sõlmis kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised lahingud. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. 3000 inimest tapeti võitluses. 7000-10 000 tapeti [[punase terror]]i ajal oktoobris-septembris.
+Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]]il [[1924]]. Sissid Lääne-[[Gruusia]]s said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[Punaarmee]] piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas [[Tšiathura]]t, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t [[29. august|29.]]– [[30. august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. [[29. august]]il algas mäss ka [[Thbilisi]]st kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnakuga [[Dušethi]]t, kuid initsiatiiv jäi endiselt [[Punaarmee]] kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. [[4. september|4. septembril]] avastas [[Tšekaa]] mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Thbilisi]]s. Tšolokasvili lahkus [[Türgi|Türki]] ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised võitluse. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris 7000-10 000 inimest.
 ==Vaata ka==