Astronoomia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2006, kell 18:01

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut.

Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks.

Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks:

astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega;
taevamehhaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril;
astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.

Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:

- planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust);
- tähtede füüsika (uurib tähti);
- galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme);
- kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi).

Astronoomia ajalugu

Lähemalt artiklis Astronoomia ajalugu

Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta.

Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak.

Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid.

Renessansiajal esitas Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses.

Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid neil on mitmesugune temperatuur, mass ja suurus.

20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist.

20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal.

Vaata ka

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 *	[[astromeetria]] tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning [[taevakaart]]ide koostamisega;
 *	[[taevamehhaanika]] uurib taevakehade, eeskätt [[planeet]]ide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist [[taevasfäär]]il;
-*	[[astrofüüsika]] uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:
+*	[[astrofüüsika]] uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.
+Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:
 **	[[planetoloogia]] (koos [[geofüüsika]]ga) uurib planeetide, nende [[planeedi kaaslane|kaaslaste]] jt [[Päikesesüsteem]]i objektide ehitust);
 **	[[tähtede füüsika]] (uurib [[täht (astronoomia)|täht]]i);