Inkongruentne sulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Inkongruentne sulamine''' on [[sulamine]], |
'''Inkongruentne sulamine''' on [[sulamine]], mille käigus tekkinud [[vedelik]]u koostis erineb algse [[Tahkis|tahke]] [[Aine (füüsika)|aine]] koostisest. Samuti kaasneb inkongruentse sulamisega tahkise koostise muutumine. |
||
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks [[päevakivi]]de hulka kuuluv mineraal [[ortoklass]] (KAlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>). Päevakivid on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] mineraalid, mis tähendab seda, et nende [[kristallstruktuur]]i põhielement on [[räni tetraeeder]]. Puhtalt [[räni]]st ja [[hapnik]]ust koosnev mineraal on [[kvarts]]. Et kvartsil (SiO<sub>2</sub>) on madalam [[sulamistemperatuur]] kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik [[ränidioksiid]]irikkam, kui ortoklass ise. Oletades, et [[Suletud süsteem (füüsika)|süsteem on suletud]], peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub [[feldšpatoid]] [[Leutsiit|leutsiidiks]] (KAlSiO<sub>4</sub>). Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks [[enstatiit]], muutudes sulamise käigus osaliselt [[magneesium]]irikkamaks mineraaliks [[Forsteriit|forsteriidiks]]. |
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks [[päevakivi]]de hulka kuuluv mineraal [[ortoklass]] (KAlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>). Päevakivid on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] mineraalid, mis tähendab seda, et nende [[kristallstruktuur]]i põhielement on [[räni tetraeeder]]. Puhtalt [[räni]]st ja [[hapnik]]ust koosnev mineraal on [[kvarts]]. Et kvartsil (SiO<sub>2</sub>) on madalam [[sulamistemperatuur]] kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik [[ränidioksiid]]irikkam, kui ortoklass ise. Oletades, et [[Suletud süsteem (füüsika)|süsteem on suletud]], peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub [[feldšpatoid]] [[Leutsiit|leutsiidiks]] (KAlSiO<sub>4</sub>). Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks [[enstatiit]], muutudes sulamise käigus osaliselt [[magneesium]]irikkamaks mineraaliks [[Forsteriit|forsteriidiks]]. |
||
Redaktsioon: 5. märts 2006, kell 22:56
Inkongruentne sulamine on sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest. Samuti kaasneb inkongruentse sulamisega tahkise koostise muutumine.
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks päevakivide hulka kuuluv mineraal ortoklass (KAlSi3O8). Päevakivid on silikaatsed mineraalid, mis tähendab seda, et nende kristallstruktuuri põhielement on räni tetraeeder. Puhtalt ränist ja hapnikust koosnev mineraal on kvarts. Et kvartsil (SiO2) on madalam sulamistemperatuur kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik ränidioksiidirikkam, kui ortoklass ise. Oletades, et süsteem on suletud, peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub feldšpatoid leutsiidiks (KAlSiO4). Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks enstatiit, muutudes sulamise käigus osaliselt magneesiumirikkamaks mineraaliks forsteriidiks.