Mäginulg: erinevus redaktsioonide vahel

Mäginulg
	; Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Nulg Abies;
Liik	Mäginulg;
Binaarne nimetus
	Abies lasiocarpa; (Hooker) Nuttall (1849)
	; Levikuala kaart
Sünonüümid
	Abies balsamea subsp. lasiocarpa (Hook.) Boivin (1959); Abies bifolia A. Murray bis (1863); Abies concolor var. lasiocarpa (Hook.) Beissn. (1887); Abies lasiocarpa var. fallax (Engelm.) Franco (1950); Abies subalpina Engelm. (1876); Abies subalpina var. fallax Engelm. (1878); Picea bifolia (A. Murray bis) A. Murray bis (1875); Picea lasiocarpa (Hook.) A. Murray bis (1875); Pinus lasiocarpa Hook. (1838);

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. august 2010, kell 20:25

Mäginulg (Abies lasiocarpa) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Teisendid

Liigil eristatakse kahte teisendit:

Abies lasiocarpa var. lasiocarpa ehk tüüpteisend kasvab Alaskas, Kanada idaosas ja USA kirdeosas.
Abies lasiocarpa var. arizonica ehk korginulg kasvab levila lõunaosas USAs Colorado, New Mexico ja Arizona osariigi mägedes.

Kirjeldus

Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. Võra on kitsaskoonusja kujuga, ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.

Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored võrsed on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.

Pungad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. Okkad 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga. Okstel püsti seisvad käbid on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised. 1000 semne mass on 10–12 g.

Juured kasvavad kiiresti ja tungivad paksemates muldades küllaltki sügavale.

Puu kasvab hästi varjus, ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Madalamatel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.

Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juurte- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused.

Levikuala ja ökoloogia

Mäginulg kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika kirde- ja keskosa mägedes 914–3505 m kõrgusel üle merepinna.

Kliima

Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni −45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus −3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.

Kasvupinnas

Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja liustike poolt mahajäetud moreenil. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) liiv- ja liivsavimuldadel, mis on moodustunud peamiselt basaldist, andesiidist ja kildast. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga purdpinnasel ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg pioneerliigina laavaga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja laviinide poolt rajatud "koridore".

Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:

Leedemullad — õhukese huumuskihiga happelised okaspuumetsade mullad
Puna-pruunid lateriitmullad — moodustunud laavast
Liiv- ja liivsavimullad
Erodeeritud mullad
Turbamullad
Gleimullad

Muldade keskmine pH on vahemikus 4,5—5,9.

Kaasliigid

Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste puudega (peamiselt okaspuudega). Mäginulu kaaspuuliigid on toodud alljärgnevalt.

Ameerika haab (Populus tremuloides)
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii)
Hiigelnulg (Abies grandis)
Igimänd (Pinus longaeva)
Kaljumänd (Pinus flexilis)

Kanada kuusk (Picea glauca)
Keerdmänd (Pinus contorta)
Läänelehis (Larix occidentalis)
Läänemänd (Pinus monticola)
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla)

Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana)
Sitka kuusk (Picea sitchensis)
Torkav kuusk (Picea pungens)
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis)
Õilis nulg (Abies amabilis)

Paljunemine

Mäginulg on ühekojaline okaspuu. Ta paljuneb peamiselt seemnete abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka vegetatiivselt (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.

Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.

Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.

Puidu omadused ja kasutamine

Puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse väände- ja survetugevusega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga hea kvaliteediga tselluloosi. Kasutatakse peamiselt sisetingimustes - ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodete valmistamisel. Välitingimustes saab kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.

Kasvatamine Eestis

Mäginulg on Eestis vähelevinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui ka korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad Järvseljal, Lasila pargis, Vana-Varbla pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus mustale pahktäile.^[3]

Viited

↑ "Conifer database: "Abies lasiocarpa"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 24.08.2010.
↑ Conifer Specialist Group (1998). Abies lasiocarpa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
↑ "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008.

Kirjandus

USDA forest service: Subalpine Fir.
Endel Laas. Dendroloogia, Tallinn 1987.

Välislingid

Gymnosperm database: Abies lasiocarpa.

[catalogue-1] "Conifer database: "Abies lasiocarpa"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 24.08.2010.

[2] Conifer Specialist Group (1998). Abies lasiocarpa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

[duurimused-3] "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008.

[2]

[1]

[3]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 | seisund        = LR/lc
 | seisundi_süsteem  = iucn2.3
+| seisundi_ref      = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Abies lasiocarpa|aasta=1998|ID=42289|IUCN_aasta=2010}}</ref>
-| seisundi_ref      =
 | pilt           = SubalpineFir 7458.jpg
 | pildi_seletus  = Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
-| pildi_laius    = 240px
+| pildi_laius    = 260px
 | riik           = [[Taimed]] ''Plantae''
 | hõimkond       = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 | perekond       = [[Nulg]] ''Abies''
 | liik           = [[Mäginulg]]
-| alamliik       = ''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa''
+| alamliik       =
 | binaarne       = ''Abies lasiocarpa''
-| binaarse_autor = (Hooker) Nuttall
+| binaarse_autor = (Hooker) Nuttall (1849)
 | levikukaart   = Abies lasiocarpa range.JPG
+| levikukaardi_laius = 250px
 | levikukaardi_seletus = Levikuala kaart
-| sünonüümid = *''Abies balsamea'' subsp. ''lasiocarpa'' (Hook.) Boivin
+| sünonüümid = *''Abies balsamea'' subsp. ''lasiocarpa'' (Hook.) Boivin <small>(1959)</small>
-*''Abies bifolia'' A. Murray bis
+*''Abies bifolia'' A. Murray bis <small>(1863)</small>
-*''Abies concolor'' var. ''lasiocarpa'' (Hook.) Beissn.
+*''Abies concolor'' var. ''lasiocarpa'' (Hook.) Beissn. <small>(1887)</small>
-*''Abies lasiocarpa'' var. ''fallax'' (Engelm.) Franco
+*''Abies lasiocarpa'' var. ''fallax'' (Engelm.) Franco <small>(1950)</small>
-*''Abies subalpina'' Engelm.
+*''Abies subalpina'' Engelm. <small>(1876)</small>
-*''Abies subalpina'' var. ''fallax'' Engelm.
+*''Abies subalpina'' var. ''fallax'' Engelm. <small>(1878)</small>
-*''Picea bifolia'' (A. Murray bis) A. Murray bis
+*''Picea bifolia'' (A. Murray bis) A. Murray bis <small>(1875)</small>
-*''Picea lasiocarpa'' (Hook.) A. Murray bis
+*''Picea lasiocarpa'' (Hook.) A. Murray bis <small>(1875)</small>
+*''Pinus lasiocarpa'' Hook. <small>(1838)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648400| Pealkiri = Conifer database: "''Abies lasiocarpa''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 24.08.2010| Keel = inglise}}</ref>
-*''Pinus lasiocarpa'' Hook.
 }}
 '''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'') on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]] [[nulg|nulu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
-[[Image:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|left|thumb|Noored käbid]]
-[[Image:SubalpineFir 7753t.jpg|left|thumb|Tüvi]]
-==Teisendid ja nende levikuala==
+==Teisendid==
+Liigil eristatakse kahte teisendit:
-Mäginulg kasvab päris suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas. Liik on jagatud kaheks teisendiks:
-*'''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa'') kasvab [[Alaska]]s, [[Kanada]] idaosas ja [[USA]] kirdeosas.
+*''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa'' ehk tüüpteisend kasvab [[Alaska]]s, [[Kanada]] idaosas ja [[USA]] kirdeosas.
-*'''[[Korginulg]]''' (''Abies lasiocarpa'' var. ''arizonica'') kasvab levikuala lõunaosas [[USA]]s [[Colorado]], [[New Mexico]] ja [[Arizona]] osariigi mägedes.
+*''Abies lasiocarpa'' var. ''arizonica'' ehk '''korginulg''' kasvab levila lõunaosas [[USA]]s [[Colorado]], [[New Mexico]] ja [[Arizona]] osariigi mägedes.
-Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
 == Kirjeldus ==
+[[Pilt:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|left|thumb|Noored käbid]]
-Puu kasvab 15–30 (40) m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.
+[[Pilt:Abies lasiocarpa arizonica3.jpg|left|thumb|Korginulu tüvi]]
+Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga, ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.
+Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored [[võrse]]d on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.
-[[Oks]]tel püsti seisvad [[käbi]]d on 6–12 cm pikkused. Okkad 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga.
+[[Pung]]ad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. [[Okas|Okkad]] 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga. Okstel püsti seisvad [[käbi]]d on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised. 1000 semne mass on 10–12 g.
-[[Juur]]ed kasvavad kiiresti ja tungivad sügavale pinnasesse.
+[[Juur]]ed kasvavad kiiresti ja tungivad paksemates muldades küllaltki sügavale.
 Puu kasvab hästi varjus, ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Madalamatel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.
@@ 54. rida: / 53. rida: @@
 Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juurte- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused.
-== Paljunemine ==
+== Levikuala ja ökoloogia ==
+Mäginulg kasvab üsna suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] kirde- ja keskosa mägedes 914–3505 m kõrgusel üle merepinna.
-[[Image:Abies lasiocarpa 28161.JPG|left|thumb|Pudenenud käbid]]
-Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on [[laava]]ga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
+=== Kliima ===
-Valgusküllases paigas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
+Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
+=== Kasvupinnas ===
-Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
+Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimullad|liivsavimuldadel]], mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga [[purdpinnas|purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridore".
-== Kasvupinnas ==
-Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimullad|liivsavimuldadel]], mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga [[purdpinnas|purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridorides".
 Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:
@@ 75. rida: / 72. rida: @@
 Muldade keskmine [[pH]] on vahemikus 4,5—5,9.
-== Kaasliigid ==
+=== Kaasliigid ===
-Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste puudega (peamiselt [[okaspuu]]dega). Peamine mäginulu kaasliik on [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''). Mäginulg kasvab sageli koos järgmiste liikidega:
+Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste puudega (peamiselt [[okaspuu]]dega). Mäginulu kaaspuuliigid on toodud alljärgnevalt.
+<table><tr valign=top><td>
 *[[Ameerika haab]] (''Populus tremuloides'')
 *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii'')
@@ 82. rida: / 80. rida: @@
 *[[Igimänd]] (''Pinus longaeva'')
 *[[Kaljumänd]] (''Pinus flexilis'')
+<td>
 *[[Kanada kuusk]] (''Picea glauca'')
 *[[Keerdmänd]] (''Pinus contorta'')
@@ 87. rida: / 86. rida: @@
 *[[Läänemänd]] (''Pinus monticola'')
 *[[Läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla'')
+<td>
 *[[Mertensi tsuuga]] (''Tsuga mertensiana'')
 *[[Sitka kuusk]] (''Picea sitchensis'')
@@ 92. rida: / 92. rida: @@
 *[[Valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis'')
 *[[Õilis nulg]] (''Abies amabilis'')
+</table>
-[[Image:Abies lasiocarpa 0775.JPG|right|thumb|Mount Rainier rahvuspark]]
+== Paljunemine ==
+[[Image:Abies lasiocarpa 28161.JPG|thumb|Pudenenud käbid]]
+Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on [[laava]]ga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
+Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
+Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
 == Puidu omadused ja kasutamine ==
 Puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse [[väändetugevus|väände-]] ja [[survetugevus]]ega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga hea kvaliteediga [[tselluloos]]i. Kasutatakse peamiselt sisetingimustes - ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodete valmistamisel. Välitingimustes saab kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.
+== Kasvatamine Eestis ==
+Mäginulg on Eestis vähelevinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui ka korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad [[Järvselja]]l, [[Lasila]] pargis, [[Vana-Varbla]] pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus [[must pahktäi|mustale pahktäile]].<ref name="duurimused"> "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008. </ref>
+== Viited ==
+{{viited}}
 == Kirjandus ==
 *[http://www.na.fs.fed.us/pubs/silvics_manual/volume_1/abies/lasiocarpa.htm USDA forest service: Subalpine Fir.]
+* [[Endel Laas]]. ''Dendroloogia'', [[Tallinn]] [[1987]].
 == Välislingid ==