Ol Doinyo Lengai: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
[[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel. |
[[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel. |
||
[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest [[magma]]st. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana [[kontinentaalne maakoor]] on hakanud [[Riftistuma|riftistuma]], mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad [[füüsika]]lised ja [[Keemia|keemilised]] tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha |
[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest [[magma]]st. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana [[kontinentaalne maakoor]] on hakanud [[Riftistuma|riftistuma]], mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad [[füüsika]]lised ja [[Keemia|keemilised]] tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 4. märts 2006, kell 14:32
| Ol Doinyo Lengai | |
|---|---|
 Pilt 1966. aasta purskest | |
| Mäetipu kõrgus: | 2960 m |
| Koordinaadid: | 2°45' S; 35°54' E |
| Asukohamaa: | Tansaania |
| Vulkaani tüüp: | Kihtvulkaan |
| Staatus: | Tegevvulkaan |
| Tegev viimati: | 2004 |
Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas.
Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse.
Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel.
Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha.