Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Varane ajaloofilosoofia (kuni 20. sajandi keskpaigani) tegeles peamiselt ajaloo mõtte otsimisega ehk filosoofid püüdsid ajaloosündmusi organiseerida mõtestatud tervikuks. Tavaliselt leidsid nad, et ajalool kui protsessil peab olema kindel suund, eesmärk ja vahendid, mille abil eelmist saavutada. Alates 1960. aastatest on ajaloofilosoofid pööranud rohkem tähelepanu aga ajalooteaduse mõistmisele, eriti sellele, kuidas ajaloolane ajalugu esitab ning kas objektiivne ajalugu on võimalik. Ajaloo kui teaduse probleemide filosoofilise lahkamisega tegeleti ka juba varem, kuid alates 1960. aastatest on sellega tegelemine saanud ajaloofilosoofide seas valdavaks.

Ajaloofilosoofia teemasid

• Ajaloo lõpp
• Ajaloo objektiivsus
• Imperium Romanum

Ajaloofilosoofe

• Isaiah Berlin
• Arthur Danto
• Wilhelm Dilthey
• Friedrich Engels
• Francis Fukuyama
• Georg Wilhelm Friedrich Hegel
• Immanuel Kant
• Reinhart Koselleck
• Karl Marx
• Paul Ricœur
• Oswald Spengler
• Arnold Toynbee
• Hayden White

Kirjandus

Eestikeelset ajaloofilosoofia alast kirjandust

• Marc Bloch. Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet, Tallinn 1983, tõlkinud Enn Tarvel
• Nikolai Konrad. Ajaloo mõttest, Tallinn 1987
• W. H. Walsh. Kas ajalugu saab olla objektiivne? – Akadeemia, 1992, nr 4, tõlkinud Külliki Kalman
• W. Windelband. Ajalugu ja loodusteadus. – Akadeemia, 1993, lk 3
• C. G. Hempel. Üldiste seaduspärasuste funktsioon ajaloos. – Akadeemia, 1994, nr 11
• Marek Tamm. Kuidas kirjutatakse ajalugu. – Vikerkaar, 1998, nr 9, lk 53–57
• Juri Lotman. Jumala tahe või hasartmäng? Seaduspärane ja juhuslik ajalooprotsessis. – Juri Lotman. Semiosfäärist, Tallinn 1999, lk 125–137
• Enn Tarvel. Ajaloolase analüüsist. – Ajaloolise tõe otsinguil II: Suur kunst metodoloogia, Tallinn 2000, lk 115
• Roger Chartier. Neli küsimust Hayden White'ile, tõlkinud Marek Tamm; Hayden White. Vastused professor Chartier' neljale küsimusele, tõlkinud Märt Väljataga. – Vikerkaar, 2000, nr 8–9, lk 76–97.
• Mart Kivimäe. Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga (R. Koselleck - J. Rüsen - E. Nolte), Tallinn 2000
• G. G. Iggers. Ajalooline mõtlemine XIX sajandil. Mõtisklusi sünteesist. – Tuna, 2001, nr 1, tõlkinud Mart Kivimäe
• Jörg Rüsen. Ajalookultuur uurimisprobleemina. – Tuna, 2001, nr 3, tõlkinud Mart Kivimäe
• Jaak Kangilaski. Ajaloo objektiivsus. – Universitas Tartuensis, nr 40, 7. detsember 2001,
• Paul Ricœur. Objektiivsus ja subjektiivsus

ajaloos. – Tuna, 2002, nr 2, lk 97–108, tõlkinud Katre Talviste

• Marek Tamm. Saateks. Paul Ricoeur/Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos. – Tuna, 2002, nr 2, lk 109–110
• Günther Patzig. Objektiivsuse probleem ja fakti mõiste. – Tuna, 2002, nr 2, lk 111–120, tõlkinud Mart Kivimäe
• Mart Kivimäe. Objektiivsuse mänguruumid tunnetuses. – Tuna, 2002, nr 2, lk 120–132
• Arnold Toynbee. Uurimus ajaloost, Tartu 2003
• Hayden White. Kirjandusteooria ja ajalookirjutus. – Tuna, 2003, nr 1
• Carlo Ginzburg. Ajalugu, retoorika ja tõendus. – Tuna, 2003, nr 4
• Toomas Karjahärm. Ajaloolase käsiraamat, Tallinn 2004
• Jean-Claude Schmitt. Ajalooteaduse kriisist, Sirp, 7. mai 2004, tõlkinud Marek Tamm
• Marek Tamm. Kas ajaloolased kirjutavad tõtt? – Haridus, 2005, nr 5, lk 18–20.
• Marek Tamm. Kuidas kirjutatakse ajalugu: Intervjuuraamat, Varrak 2007, ISBN 9789985314371
  • Marek Tamm. Kuidas kirjutatakse ajalugu, samas, lk 7–18.

Välislingid

• Alfred Koort, Ajaloolisest teadvusest., Ajalooline Ajakiri nr. 4/1929
• Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias
• Andrus Tooli loeng "Ajaloofilosoofia mõiste ja ajalugu"
• Sissekanne TEA entsüklopeedias