Rabakivi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
[[Eesti]]s leidub rabakive [[rändkivi]]dena. Eesti [[rändrahn]]ude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti [[Aluskord|aluskorras]] on rabakividest koosnevaid [[intrusiiv]]e. Näiteks [[Märjamaa]] või [[Naissaar]]e alune aluskord koosneb rabakivist. |
[[Eesti]]s leidub rabakive [[rändkivi]]dena. Eesti [[rändrahn]]ude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti [[Aluskord|aluskorras]] on rabakividest koosnevaid [[intrusiiv]]e. Näiteks [[Märjamaa]] või [[Naissaar]]e alune aluskord koosneb rabakivist. |
||
[[Termin]]i "rabakivi" võttis kasutusele [[Soome]] [[petroloog]] [[Jakob J. Sederholm]] aastal [[1891]]. |
|||
Suured rabakivi avamused on [[Viiburi]] ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud. |
Suured rabakivi avamused on [[Viiburi]] ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud. |
||
Redaktsioon: 1. märts 2006, kell 13:20
Rabakivi ehk rabakivigraniit on eriteralise struktuuriga graniidi erim.
Rabaga ei ole sel kivimil midagi tegemist. Nimi tuleb soome keelest, kus rapu tähendab rabe. Rabedaks teeb selle kivimi eriteraline struktuur. Seega allub rabakivi suhteliselt kergesti murenemisele ega ole, erinevalt graniidist, eriti hinnatud ehitus- või kerisekivina.
Rabakivi on enamasti roosakat värvi. Kergesti äratuntavaks muudavad rabakivi suured (kuni 10 cm) mikrokliini kristallid, mis mõnikord (viiburgiidis) on ümbritsetud plagioklassist heledama äärisega (rabakivistruktuur).
Eestis leidub rabakive rändkividena. Eesti rändrahnude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti aluskorras on rabakividest koosnevaid intrusiive. Näiteks Märjamaa või Naissaare alune aluskord koosneb rabakivist.
Termini "rabakivi" võttis kasutusele Soome petroloog Jakob J. Sederholm aastal 1891.
Suured rabakivi avamused on Viiburi ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud.