Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: fi:Jakob von Uexküll |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: lv:Jakobs fon Ikskils |
||
80. rida: | 80. rida: | ||
[[fr:Jakob von Uexküll]] |
[[fr:Jakob von Uexküll]] |
||
[[it:Jakob Johann von Uexküll]] |
[[it:Jakob Johann von Uexküll]] |
||
[[lv:Jakobs fon Ikskils]] |
|||
[[ja:ヤーコプ・フォン・ユクスキュル]] |
[[ja:ヤーコプ・フォン・ユクスキュル]] |
||
[[pt:Jakob von Uexküll]] |
[[pt:Jakob von Uexküll]] |
Redaktsioon: 6. august 2010, kell 01:20
See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik) |
Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.
Elukäik
Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.
Ta õppis 1884–1889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.
Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 1926–1940.
Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.
Teadustöö
Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).
Teosed
- "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
- "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
- "Bedeutungslehre" (1940)
Eesti keeles
- Uexküll, Jakob von. "Tähendusõpetus". "Akadeemia" 1991: 3(10), lk 2105–2113.
- Uexküll, Jakob von. "Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade". Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. "Vikerkaar" 1996: 1/2, lk 165–173.
- Uexküll, Jakob von. "Rännud loomade ja inimeste omailmades." Eesti Loodus 1999: 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
Perekond
Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:
- Sophie Luise Damajanti von Uexküll (sünd. 1904), abiellus Soome ettevõtja Dage Collin Brunowiga
- Karl Kuno Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
- Gustav Adolf von Uexküll (Gösta von Uexküll; 1909–1993), ajakirjanik, ökopoliitik Jakob von Uexkülli isa
Sugupuu
Jakob Johann von Uexküll | Alexander Rudolf Karl von Uexküll | Jakob Johann Karl von Uexküll | Berend Johann von Uexküll |
Krahvinna Elisabeth von Sievers | |||
Vabaproua Karoline Sophie Luise von Rosen | Vabahärra Otto Johann Stephan von Rosen | ||
Christina von Helwig | |||
Paruness Sophie Karoline Pauline von Hahn | Parun Alexander von Hahn | Parun Adolph Georg Wilhelm von Hahn | |
Maria Juliane Charlotte von Fircks | |||
Paruness Elisabeth von Korff | Parun Peter Friedrich von Korff | ||
Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk |
Kirjandus
- Uexküll, Gudrun von. "Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt". 1964
- Kull, Kalevi (toim.). "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". "Semiotica" 2001 134(1/4).
- Mildenberger, Florian. "Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944)". [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag. 2007
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jakob von Uexküll |