Juno: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. juuli 2010, kell 09:19

See artikkel räägib jumalannast; kaitsevaimu kohta vaata artiklit Iuno (kaitsevaim); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Juno (täpsustus)

Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna.

Algselt personifitseeris ta ka naise sisimat olemust ning igal naisel oli oma isiklik kaitsevaim ja viljakuse kehastus iuno (mitmus iunones), nagu meestel genius.

Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, Iuga', Pronuba) ja sünnituse jumalannana (Iuno Lucina). Kultuse keskus oli Latium ja Rooma.

Iga kuu esimene päev kalendid (noorkuu päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas.

Kui ta ajaloolisel ajal samastati vanakreeka jumalanna Heraga ning võttis üle tolle rolli, hakati teda pidama Jupiteri abikaasaks ning jumalate kuningannaks. See samastamine toimus arvatavasti etruski mõjul. Ertuskidel vastas Junole Uni.

Nimi pärineb arvatavasti samast juurest nagu Jupiteri nimi.

Juno vanemad olid Saturnus ja Ops.

Juno oli Rooma linna kaitsejumalus. Tal oli Roomas mitu pühamut. Varro järgi seadis sünnitusjumalanna Iuno Lucina kultuse sisse Esquiliniuse künkal sabiinide kuningas Titus Tatius. Alates 392. aastast eKr oli [[Aventinuse küngas|Aventinuse künkal Iuno Regina ('kuninganna Juno') tempel. Juno kultuskuju toodi sinna üle Vejist, mille roomlased siis vallutasid, veendes rituaaliga Junot Veji maha jätma. Junot austati Kapitooliumil, sealhulgas linna kaitsva Kapitooliumi triaadi raames koos Jupiteri ja Minervaga 509 eKr sisse pühitsetud suures Jupiteri templis. Tema püha loom oli hani, mistõttu tema templi juures Kapitooliumil peeti hanesid. Kui haned oma valjude häälitsustega hoiatasid linlasi vaenlaste rünnaku eest, kirjutati see hoiatus Juno arvele ning anti talle lisanimi Moneta ('hoiataja'; Iuno Moneta) ning 344 eKr pühitseti sisse tema tempel Kapitooliumi kirdenurgas. Peale selle oli ta veel Rooma linna varajase rahapaja kaitsja, sest see rajati väidetavalt 289. aasta paiku Kapitooliumile Juno templi juurde kuuluvasse hoonesse.

Juno tähtsaim püha oli Roomas Matronalia 1. märtsil. Nonae Caprotinae oli 7. juulil.

Juno kultuse eest vastutasid Jupiteri preester flamen dialis ja tema abikaasa flaminica. Juno ohvriloom oli valge lehm.

Juunikuu nimi tuleneb arvatavasti Juno nimest.

Väljaspool Roomat esines Juno kultust muu hulgas Teanum Sidicinumis, Aesernias, Lanuviumis, Gabiis, Veiis ja Perusias. Ta oli mitme itaalikute ja etruskide linna kaitsejumalus. Mitmes Kesk-Itaalia linnas oli Juno tähtsaim jumalus, näiteks latiinide linnas Lanuviumis, kus tal oli lisanimi Sospita. Seal kujutati teda piigi ja kilbiga, terava otsaga kingadega ning tema püha looma kitse nahaga üle selja ning pea.

Sabiinide jumalanna Juno Curitis kanti Juno Quiritise nime all üle ka Rooma.

Sageli samastatakse Junot ikonograafias Isisega.

Mõnikord viiakse ka valentinipäeva traditsioon tagasi ühele Juno tähtpäevadest: 14. veebruaril toodi Junole õieohvrit.

Ikonograafia

Ikonograafia võeti üle Hera ikonograafiast.

Juno atribuudiks on sageli paabulind, eriti barokk-kunstis.

Nelja elemendi rühmas sümboliseerib Juno sageli õhku.

Kirjandus

Werner Eisenhut. Iuno. – Der Kleine Pauly, kd 2, 1967, vg 1563–1568.
E. u. V. Clain-Stefanelli. Das grosse Buch der Münzen und Medaillen, Battenberg Verlag Augsburg 1991, lk 47, ISBN 3-89441-006-X

Välislingid

François Girardon. Juno. Pronks. 0,60 m. Louvre.
Goethe Juno

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel| räägib jumalannast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Juno (täpsustus)]]}}
+{{See artikkel| räägib jumalannast; kaitsevaimu kohta vaata artiklit [[Iuno (kaitsevaim)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Juno (täpsustus)]]}}
 [[Pilt:Denarius-Julia Soaemias-RIC 0237.jpg|thumb|''IVNO REGINA'' (Kuninganna Juno) mündil]]
-'''Juno''' (''Iuno'') oli Vana-Itaalia, eriti [[vanarooma mütoloogia|vanarooma]] [[jumalanna]]. Teda peeti sünnituse- ja abielujumalannaks.
+'''Juno''' (''Iuno'') oli Vana-Itaalia, eriti [[vanarooma mütoloogia|vanarooma]] abielu ja sünnituse [[jumalanna]].
+Algselt personifitseeris ta ka [[naine|naise]] sisimat olemust ning igal naisel oli oma isiklik [[kaitsevaim]] ja viljakuse kehastus ''[[Iuno (kaitsevaim)|iuno]]'' (mitmus ''iunones''), nagu meestel ''[[genius]]''.
-Kui ta samastati [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] jumalanna [[Hera]]ga ning võttis üle tolle rolli, hakati teda pidama [[Jupiter (jumal)|Jupiter]]i abikaasaks ning jumalate kuningannaks. See samastamine toimus arvatavasti [[etruski mütoloogia|etruski]] mõjul.
+Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, '''Iuga''', '''Pronuba''') ja sünnituse jumalannana (''Iuno Lucina'''). Kultuse keskus oli [[Latium]] ja [[Rooma]].
+Iga kuu esimene päev [[kalendid]] ([[noorkuu]] päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas.
+Kui ta ajaloolisel ajal samastati [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] jumalanna [[Hera]]ga ning võttis üle tolle rolli, hakati teda pidama [[Jupiter (jumal)|Jupiter]]i abikaasaks ning jumalate kuningannaks. See samastamine toimus arvatavasti [[etruski mütoloogia|etruski]] mõjul. Ertuskidel vastas Junole [[Uni]].
+Nimi pärineb arvatavasti samast juurest nagu [[Jupiter (jumal)|Jupiter]]i nimi.
 Juno vanemad olid [[Saturnus]] ja [[Ops]].
+Juno oli [[Rooma]] linna kaitsejumalus. Tal oli Roomas mitu pühamut. [[Varro]] järgi seadis sünnitusjumalanna '''Iuno Lucina''' kultuse sisse [[Esquiliniuse küngas|Esquiliniuse künkal]] [[sabiinid]]e kuningas  [[Titus Tatius]].  Alates [[392 eKr|392. aastast eKr]] oli [[Aventinuse küngas|Aventinuse künkal '''Iuno Regina''' ('kuninganna Juno') tempel. Juno kultuskuju toodi sinna üle Vejist, mille roomlased siis vallutasid, veendes rituaaliga Junot Veji maha jätma. Junot austati [[Kapitoolium]]il, sealhulgas linna kaitsva [[Kapitooliumi triaad]]i raames koos Jupiteri ja [[Minerva]]ga [[509 eKr]] sisse pühitsetud suures Jupiteri templis. Tema püha loom oli [[hani]], mistõttu tema templi juures Kapitooliumil peeti hanesid. Kui haned oma valjude häälitsustega hoiatasid linlasi vaenlaste rünnaku eest, kirjutati see hoiatus Juno arvele ning anti talle [[lisanimi]] [[Moneta]] ('hoiataja'; '''Iuno Moneta''') ning [[344 eKr]] pühitseti sisse tema tempel Kapitooliumi kirdenurgas. Peale selle oli ta veel Rooma linna varajase rahapaja kaitsja, sest see rajati väidetavalt 289. aasta paiku Kapitooliumile Juno templi juurde kuuluvasse hoonesse.
-[[Varro]] järgi seadis sünnitusjumalanna '''Iuno Lucina''' kultuse sisse [[sabiinid]]e kuningas  [[Titus Tatius]].
-Juno oli [[Rooma]] linna kaitsejumalus. Teda austati [[Kapitoolium]]il, sealhulgas [[Kapitooliumi triaad]]i raames. Tema püha oli ''[[matronalia]]'' [[1. märts]]il. Tema püha loom oli [[hani]], mistõttu tema templi juures Kapotooliumil peeti hanesid. Kui haned oma valjude häälitsustega hoiatasid linlasi vaenlaste rünnaku eest, kirjutati see hoiatus Juno arvele ning anti talle [[lisanimi]] [[Moneta]] ('hoiataja'). Peale selle oli ta veel Rooma linna varajase rahapaja kaitsja, sest see rajati väidetavalt 289. aasta paiku Kapitooliumile Juno templi juurde kuuluvasse hoonesse.
+Juno tähtsaim püha oli Roomas ''[[Matronalia]]'' [[1. märts]]il. ''[[Nonae Caprotinae]]'' oli [[7. juuli]]l.
-[[Juuni]]kuu nimi tuleneb Juno nimest.
+Juno kultuse eest vastutasid Jupiteri preester ''[[flamen dialis]]'' ja tema abikaasa ''[[flaminica]]''. Juno ohvriloom oli valge lehm.
-Väljaspool Roomat esines Juno kultust  muu hulgas  [[Teanum Sidicinum]]is, [[Aesernia]]s, [[Lanuvium]]is, [[Gabii]]s, [[Veii]]s ja [[Perusia]]s. Sabiinide jumalanna Juno Curitis kanti [[Juno Quiritis]]e nime all üle ka Rooma.
+[[Juuni]]kuu nimi tuleneb arvatavasti Juno nimest.
+Väljaspool Roomat esines Juno kultust  muu hulgas  [[Teanum Sidicinum]]is, [[Aesernia]]s, [[Lanuvium]]is, [[Gabii]]s, [[Veii]]s ja [[Perusia]]s. Ta oli mitme itaalikute ja etruskide linna kaitsejumalus. Mitmes Kesk-Itaalia linnas oli Juno tähtsaim jumalus, näiteks [[latiinid]]e linnas [[Lanuvium]]is, kus tal oli lisanimi '''Sospita'''. Seal kujutati teda piigi ja kilbiga, terava otsaga kingadega ning tema püha looma kitse nahaga üle selja ning pea.
+Sabiinide jumalanna Juno Curitis kanti [[Juno Quiritis]]e nime all üle ka Rooma.
 Sageli samastatakse Junot ikonograafias [[Isis]]ega.
 Mõnikord viiakse ka [[valentinipäev]]a traditsioon tagasi ühele Juno tähtpäevadest: [[14. veebruar]]il toodi Junole õieohvrit.
-''[[Iuno (kaitsevaim)|Iuno]]'' (mitmus ''Iunones'') oli ka naise isikliku kaitsevaimu nimetus. Meestel vastas sellele ''[[genius]]''.
 == Ikonograafia ==
+Ikonograafia võeti üle [[Hera]] ikonograafiast.
 Juno [[atribuut|atribuudiks]] on sageli [[paabulind]], eriti [[barokk]]-kunstis.