Erinevus lehekülje "Muulukas" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 581 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 77.233.84.206 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Xqbot.)
| sünonüümid = ''Fragaria collina''
}}
[[Pilt:Fragaria viridis bluete.jpeg|thumb|right|Muuluka õis]]
'''Muulukas''' (''Fragaria viridis'' [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]; sünonüüm ''Fragaria collina'' [[Jakob Friedrich Ehrhart|Ehrh.]]) on mitmeaastane[[roosõielised|roosõieliste]] [[rohttaimsugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[roosõielisedmaasikas|roosõielistemaasika]] sugukonnast.[[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].
 
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all.
[[Metsmaasikas|Metsmaasikat]] meenutav taim kasvab 5...20 cm kõrguseks<ref name="Muulukas"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.
 
Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|Metsmaasikatmetsmaasikat]] meenutav taimja kasvab 5...205–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas"> "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja juunis[[juuni]]s.
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad.
 
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
 
Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast; kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel ja loodudel.
 
Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga.
[[Pilt:Fragaria viridis bluete.jpeg|thumb|right|Muuluka õis]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commons|Fragaria viridis}}
 
[[Kategooria:Roosõielised]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[da:Bakke-Jordbær]]
27 354

muudatust

Navigeerimismenüü