Dünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: en:Dynamics (mechanics) |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: bn:গতিবিদ্যা |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
[[ar:ديناميكا (فيزياء)]] |
[[ar:ديناميكا (فيزياء)]] |
||
[[ms:Dinamik]] |
[[ms:Dinamik]] |
||
[[bn:গতিবিদ্যা]] |
|||
[[be:Дынаміка]] |
[[be:Дынаміка]] |
||
[[be-x-old:Дынаміка]] |
[[be-x-old:Дынаміка]] |
Redaktsioon: 22. juuli 2010, kell 15:27
Siin artiklis räägitakse dünaamikast kui mehaanika osast. Muude tähenduste kohta vaata dünaamika (täpsustus).
See artikkel vajab toimetamist. |
Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:
- Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
- Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
- Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
- Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
- Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
- Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.